Rohkem papusid

Huvitav, kuidas ma omaarust koguaeg midagi teen ja midagi saab ikka valmis ka, aga ette näidata eriti midagi ei ole :)
Juba jupp aega tagasi sain tegelikult valmis uued papud. Ühed on kootud ja teised heegeldatud. Papude juurde pöördun ma tagasi ikka ja jälle millegipärast, kuigi oma lastel neid nagu vaja pole - poeg lihtsalt papu east juba väljas ja tütrel papud olemas, ega siis igaks päevaks uusi pole vaja ja varsti hakkab ta ju käima :P. Hea küll, tütrele võibolla ühed veel teen :) Aga jah, kui käsitöö tegemise hoog mind pärast poja sündi uue hooga haaras, siis esimesed asjad, mis ma pojale tegin, olid just papud ja nüüd olen ma neid teinud igasuguseid, küll kudunud, küll heegeldanud. Kusjuures, mulle just praegu turgatas pähe, et neid esimesi, millest kõik alguse sai, ma polegi pildistanud - parandan kohe selle vea :) Siin need on, koos kinnastega :)

Ja pilt ka rohelisest lillesallist, mis ammu valmis.

Järgnevatel päevadel tegelen "küünlakuu" kotiga, millele on vaja vooder sisse õmmelda ja valmistun kuduolümpiaks - ma ei ole veel 100 % kindel, et ametlikult osalen, aga vaatame, võibolla õnnestub. Tegelikult oleks väga väga uut kampsunit vaja :)

Ema kingitused

Kuna ema sünnipäev on nüüd möödas ja kingitused tal käes, siis võin neid nüüd siingi näidata.

Esiteks heegeldasin emale ühe ilusa lillesalli. Lõngaks oli Merino Soft, hästi mõnus ja pehme lõng, heegelnõel nr 3. Mustri leidsin ajakirjast Die kleine Diana Nr 1 (Januar 2006). Tänaseks olen jõudnud valmis juba ka teise samasuguse salli, ainult rohelise, näis kas jätan endale või mitte.

Teiseks kudusin emale sokid, mustriks võtsin ristikirja Aino Praakli raamatust Kirikindad I (rist pidavat olema eesti rahvakunsti igivana sümbol, mis peegeldab maailma jõudude keskpunkti ja kaitseb vaenulike jõudude eest).

Sall poole tunniga

Eile õhtul vaatasin oma poolikuid töid ja ei suutnud valida, mille tegemist jätkata. Võtsin siis uue lõngakera ja alustasin uut asja - salli, mustri järgi, mida olin päeva jooksul kuskil näinud. Lõngaks Maali ja heegelnõel nr 12 ning poole tunniga oligi sall valmis :) Õpetuse panin üles oma käsitöölehele.

Ühisüritus - 12 kotti!

Panen siis minagi oma blogisse ühe väga toreda ürituse reklaami üles - nimelt kutsub Mann kõiki kotte tegema! Kas ma just 12 kotti jõuan või oskan valmis teha, aga ma väga püüan. Ehk tulevad esimest kotti tehes head mõtted ka järgmiste tegemiseks.

Narmastega kindad

Kullaketrajate foorumis õpetas mio narmaste kudumist (ikka kohe puust ja punaselt ehket läbi video) ja kuna mul oli just mõte teha pojale labakud, siis see õpetus kulus igati marjaks ära. Kuigi ma kartsin, et see kudumine on väga keeruline, ei olnud see seda üldse, ainult natuke nõudis harjutamist/harjumist. Tavaliselt tehakse narmad teist värvi lõngaga ja kinda paremale poolele jäävad sellest täpid, kuid mulle meeldis mõte teha kinnas ühevärviline. Erinevalt õpetusest kudusin ühe lõngaga (ühe keraga) ja tegin narmad üle ühe silmuse, kahe narmarea vahele kudusin 2 rida parempidi. Lisaks tegin teisiti selle, et kootud '"narmasilmuse" kudusin kohe läbi (algul kui proovisin, tegin läbikudumise järgmisel real, aga ma suutsin narmad lahti kiskuda ja nii tundus parem mõte nad kohe läbi kududa ja nii fikseerida - nagu Rignes Mustikas õpetas). Mina olen kinnastega väga rahul, näis kas poeg ka, kui ta nad õue kätte paneb. Kuigi eile nimetas ta neid "autokinnasteks", st et lubas nad kätte panna ainult siis, kui autoga sõitma läheme, et õues möllamiseks on need tema jaoks vist liiga viisakad :)

Ja kardinast said padjakatted

Minu esimene õmblustöö päris oma õmblusmasinaga sai nüüd siis valmis - vanast kardinast said padjakatted. Ega seal muidugi põhimõtteliselt midagi keerulist ei olnud, mõned sirged õmblused, aga auto oleks sellise pedaalijõnksutamise peale igatahes välja surnud. Ma loodan, et see on harjutamise asi ja et ma selle kunagi ikka selgeks saan. Nagu autojuhtimisegi. Kuigi on siililegi selge, et niikaua kuni mina autoga ei liikle, on teedel ohutum ;)

Poja uus müts

Poja uus sallkraega müts on valmis.

Kuna hetkel on mul selline suht "loominguline kriis" - mõtted küll käivad, et peaks endale mõne kampsuni kuduma üle mitme aasta, aga konkreetset mõtet nagu veel pole, siis sel nädalavahetusel teen lõpuks tõsisemat tutvust oma õmblusmasinaga. Keegi kirjutas, et Abakhanis olla allahindlused, peaks siis vaatama minema ja endale mingeid kangaid ostma. Mul pole küll veel õrna aimugi, milliseid. Või mida ma üldse õmmelda tahaks. Äkki teeks diivanipatjadele uued katted? Need heegeldatud katted on neil ümber olnud juba ikka üle 5 aasta :O Peab mõtlema. Homseni on veel natuke aega ;)

Minu komplekt

Aasta alguseks sain valmis endale mõeldud komplekti - müts, labakindad ja sallkrae. Lõngaks oli abikaasa poolt Soomest ostetud Alpaca lõng. Hästi mõnusalt pehme ja soe lõng on, aga natuke liiga libe. Ühevärvilist kudet oleks sellega palju parem teha. Mütsi ja labakindad tegin juba järgiproovitud mustri järgi, sallkraed kudusin endale esimest korda, selle eeskujuks oli pojale kootud sallkrae.
Kusjuures mina arvasin, et sellised asjad nagu sallkraed ja shrug´id on uued asjad ehket viimasel ajal välja mõeldud, kuid tuleb välja et mitte. Juba 1934. aasta Käsitöölehes õpetab lapsele sooja kaelust ja naisele õlasoojendajat tegema. Nii et kõik uus on taasavastatud vana :)
Viimased päevad olen pojale uut mütsi kudunud. Vana müts on kasutuses juba kolmandat talve ja on pisut välja veninud ja hõredaks jäänud tutiga :) Uus müts tuleb rahvusliku motiiviga Merino Soft lõngast. Elsa on seda lõnga kiitnud (ja kuna ta on lastele väga palju mütse kudunud, siis ma usun, et ta teab, millest räägib :)) ja ma siis mõtlesin, et proovin järele. Siiani olen lapsele Woolist kudunud. Aga nüüd kui Wooli enam meriinovillast ei tehta, tahtsin midagi muud proovida. Ja on tõesti hästi mõnusalt pehme lõng, laste kudumitele sobib ideaalselt.

Pisikesed lillelised kingitused

Selliseid lilli - klambreid ja prosse - said siis meie pere naisliikmed selleks jõuluks. Mulle endale hakkasid nad nii meeldima, et plaanis on ka endale selliseid lillekesi teha. Selleks ajaks, kui ma nad endale lõpuks tehtud saan, on mood ammu edasi liikunud :P Alati kipub nii olema, et kui midagi on in, siis mina vaatan ja mõtlen ja vaatan ja mõtlen ja siis kui lõpuks tegema asun, siis on in juba hoopis teised asjad :( Selline flegmaatilisus või ma ei tea mis on ikka õudne! Ja iga kord ma luban endale, et järgmine kord ma haaran lennult ja teen vingeid asju siis kui nad moes on :P