Roosadus jätkub...

See, et ma ammu kirjutanud ei ole, ei tähenda, et ma midagi teinud pole. Lihtsalt vahepeal valminud aprillikuu kotti (sarjast 12 kotti) ei saa ma ju arusaadavatel põhjustel veel näidata (jaa jaa, püüan Kajaka ja Vardamooriga sammu pidada ja neist ette rebida - nad tavaliselt alati esimesed, kes kotte näitavad, nüüd neil konkurent ;)).

Kuna mul jäi seda roosat lõnga märtsikuukoti tegemisest üle, siis otsustasin, et pean selle kõik viimseni ära kasutama, seega tegin koti juurde natuke vidinaid - mobiilikoti (mis tegelikult vajaks ka mingit kinnitust, trukki äkki?), juukseklambri, käevõru ja käe- või jalaehte. Ja nüüd küsimus suurele ringile - mida ma nende asjadega küll peale hakkan? Minust sellise roosa kandjat ei ole, tütar ka veel liiga noor. Ootan pakkumisi ;)

Esimene... tõsiselt roosa kott

Sain päranduseks tõsiselt roosat lõnga ja küll ma siis mõtlesin, et mida sellega teha, niisama ära visata ka ei tahtnud, aga selge, et ühtki seda värvi riietuseset endale selga ei paneks. Ainuke asi, mis ma suutsin välja mõelda, mida sellest teha, oli selline tõsiselt roosa beibekott. Mõeldud, tehtud. Kõigepealt heegeldasin need lilledega motiivid ja ühendasin, edasi heegeldasin kotiosa. Sangad punusin lõngast. Selleks, et varjata sangade kinnituskohti, tuleks kotile võibolla ka vooder teha, aga seda ma veel mõtlen ja väga oluline see nüüd ka ei ole.

Lihtne suvine pluus

Niisiis olen vahepeal valmis saanud ühe äärmiselt lihtsa täispuuvillasest lõngast kootud suvise pluusikese. Esimest korda elus kudusin raglaanlõike järgi (ei olnudki nii keeruline kui kartsin ;)). Püüdsin kududa õmblusteta, st nii kehaosa kui ka varrukad kudusin ringselt. Kaenla alt katsetasin küll nii küll naa, lõpuks otsustasin selle variandi kasuks, mida soovitas Cairbre. Samas järgmisel korral teen kas kõik õmblustega või siis koon vähemalt kaenla alt silmused maha ja teen sinna õmbluse. Kuna tegemist oli üsna libeda lõngaga, siis venisid need silmused kaenla all üsna välja ja pookimine (et näha ei jääks) oli üpris raske. Tavalise sooniku asemel tegin nii kehaosa kui varrukate allserva ja kaelaauku palmiksooniku. Pluusi mõte ja lõige on pärit ajakirjast Novita kevät 2006 (mudel 21).

2 uut mütsi

Nädalavahetusel sain valmis kaks uut mütsi. Ei midagi uut, selles mõttes, et olen mõlemat mütsi ka juba varem kudunud.
Esimene on automüts - see läheb ühele poisile suvemütsiks.
Teine on selline lihtne villane soonikmüts - ühele meesterahvale veel järelejäänud talveks.

Kuna märts on juba poole peal, siis on viimane aeg hakata mõtlema märtsikuukotile. Kuigi plaanisin selle koti õmmelda ja mõtegi oli/on täitsa olemas, jääb see seekord siiski teostamata. Kuna olen õmblemises alles algaja, siis ei ole mul kodus absoluutselt mitte mingisuguseid kangaid, aga mu mõtte teostamiseks läheks vaja palju erinevaid kangajupikesi. Kahjuks on mul kodus totaalne ruumipuudus, nii et uute asjade (ehk siis kangahunnikute) jaoks ei ole lihtsalt ruumi. Samas on mul kodus selgelt liiga palju lõnga, nii et püüan kottide tegemisega oma varusid vähendada nii kuis jaksan.

Veel varjutehnikas mütse

Olgu olgu, tunnistan ausalt üles, et sattusin pisut hoogu. Aga see varjukudumine on nii lahe!
Tegelikult oli esimene, sinise ja halliga kootud müts mõeldud mehele, aga talle kohe mitte ei sobinud see soonik seal all servas, seega järgmise, rohelise, mütsi tegin soonikuta ja et kudumist põnevamaks teha - spiraalsete triipudega.
Ikka ei jäänud mees rahule - kuju polevat õige mütsil, et liiga muna. Oranzhi mütsi tegin siis kõrgema, kahandasin aeglasemalt.
See müts enamvähem sobis, aga kuna mul oli juba hoog sees, siis tegin ühe mütsi veel, seekord siis hoopis punase ja siksak triipudega.
Nüüd aitab mütsidest! Natukeseks. Vist.