Huh, viimane valmis ehk Minu suvi

Te kindlasti ei usu, sest ma ise ka eriti ei usu, aga mu kaua tehtud kott on nüüd lõpuks valmis. No oli sellega ikka nikerdamist! Esitan selle koti ka 12 kotti raames septembrikuukotiks (teemaks oli seekord Minu suvi). Miks see kott siis minu suvest on? Aga sellepärast. et ma tegin juulis Päikesekoti, mis mulle endale väga meeldis (välja arvatud värv, no kollane ei ole minu värv) ja see uus kott on uuem ja parem versioon sellest.
Seekord tegin koti Novita Jasmin lõngast, heegelnõela ja varrastega nr 3. Ühel pool tegin heegeldatud osa kahekordse, nii et seal on selline pisike lukuga tasku. Peale tikkisin ristpistes mustri (muster on kombineeritud kahest erinevast rahvuslikust mustrist Aino Praakli raamatutest Kirikindad I ja II - esimesest Helme kinnaste põdrasarvekiri lk 26 ja teisest Nõo kindakiri lk 12-13). Algul küll plaanisin mustri sisse kududa, aga kuna ma suutsin juba esimese mustrirea alguses vea teha (avastasin selle vea teise rea lõpus) ja kuna read olid ikka üle 200 silmuse pikad, siis mõtlesin, et harutamist võib palju tulla ja see võib oioi kui tüütu olla. Seejärel olin kindel, et silman mustri peale, aga kui asjaga sinnamaale jõudsin, tekkis mõte, et miks mitte proovida hoopis ristpistes tikkimist. Ja nii ma siis tegingi. Pool tikkimistööd sain valmis sellel päeval, kui meil aknaid vahetati, selles mõttes olen neile töömeestele täitsa tänulik, et neil selle vahetamisega terve päev läks. Kõige hirmsam töö, voodri õmblemine, oli siis veel viimane pingutus. Mõõtsin omaarust täpselt ja joonistasin sirkli abil lõike ja puha, aga millegipärast pidin voodrit kokku õmmeldes ja koti külge ühendades ikka mitu korda harutama ja voodrit kohendama. Osad õmblused tegin masinaga, osad käsitsi. Luku õmblesin käsitsi, kuna masin sinna ligi lihtsalt ei mahtunud. Hetkel on kott pealt lahti. Ma ei tea, kas see nii jääb. Mingi kinnitus võiks seal vist ikka olla, olen mõelnud trukile, mis heegeldatud osad koos hoiaks ja nööbile (nööbiga variant on paha sellepärast, et siis nööpauk kataks kinni luku ja sealt ei saaks asju ilma nööpi avamata kätte). Eks näis.

SKS

ehk Soe Kingitus Salasõbrale. Viimasel nädalal otsustasin ennast ikka kokku võtta ja ära registreeruda. Eile oli viimane tähtaeg registreeruda ja täna sain oma salasõbra ankeedi juba kätte. Mida ma talle teen, ei ole ma veel otsustanud. Kuna tegemist on minu jaoks täiesti võõra inimesega, siis võtab natuke aega ka temaga tutvumine ehk siis tema blogi, mis tal õnneks on olemas, lugemine.

Vastuseks uudishimulikule külalisele: sügisjoped on mul hall ja pruun ja talvejoped hall ja must ehket sellised suht värvitud ja vajaksid hädasti särtsu juurde. Ja sall võiks ikka külma talve jaoks olla selline mõnus ja soe ja pehme. Sama käib kinnaste kohta. Õhtukleidis mind vaevalt kunagi kohtab :)

Kolm tehtud, üks veel poolik

Niisiis on ainult üks asi veel poolik ja enne, kui ma selle valmis saan, ma uusi asju ei alusta. Või no vähemalt selline plaan mul on :)

Ema kampsun on valmis. Kuna ta on kootud puuvillasegusest lõngast (ostetud second handist) ja kolmveerand-varrukatega, siis võibolla oleks õigem nimetus selle kohta pluus kui kampsun. Kuna lõng on selline säbruline, siis ega see pilt hästi välja ei tulnud ja ega ka servapitsi eriti näha ei ole (pitsi muster muidu pärit N. Epsteini raamatust "Knitting On the Edge", arbor lace, lk 81). Poole kampsuni peal olin kindel, et lõnga jääb puudu ja mõtlesin juba paaniliselt, et kust ma küll midagi sobivat juurde leian, kuid lõpuks osutus see lõng väga petlikuks ja jäi teda natuke ülegi.
Ohh, nüüd on siis ainult mu kott jäänud. Tikkimise jõudsin täna valmis, nüüd siis veel sang ja vooder ja lukk ehk siis kogu see raskem osa, aga ega mul pääsu pole, kotti on mul vaja. Mida rutem, seda parem.

Kaks tehtud, kaks veel teha

Enne kui käsitööst rääkida, tahaksin siiski veel remondil peatuda, õigemini küll remondimeestel. Siiani olen kõige ja kõigi kallal vingunud ja ainult negatiivset näinud, siis täna tahaksin ühe positiivse seiga välja tuua. Nimelt kui uued radikad oli meil paika pandud, siis tuldi ja võeti nad uuesti maha, selleks, et me saaksime radiaatoritaguse seina korda teha (vanast radikast jäid ju tohutud augud seina). Tänaseks on need seinad meil enamvähem korras ja kutsusin siis töömehe, et ta need radiaatorid oma õigele kohale asetaks. Ja kujutage ette, ta võttis täiesti vabatahtlikult esikus oma koledad ja mustad saapad jalast ära, enne kui tubadesse läks! Ma olin nii meeldivalt üllatunud :)
Informatsiooni mõttes - tegemist oli Alice Messtechnik OÜ töömehega.
Aga nüüd siis sellest õlarätikust, mis juba tükk aega pildistamisjärjekorras oli. Kui ma Andrew Lloyd Webberi Galal käisin, siis oli selline jahe suveõhtu ja väga paljudel olid õlgadel suured heegeldatud õlarätikud. Enamus neist olid motiividest heegeldatud. Ja nad kõik nägid nii kenad välja, et ma mõtlesin, ma tahan ka endale sellist suurt õlarätikut, mida jahedal suveõhtul õlgadele saaks võtta. Kodus otsisin mis ma otsisin, aga ühtki sobivat motiivi ma ei leidnud. Ja kui siis ükskord piiksupirxu (ma arvan, et ta oli esimene, kelle blogist neist lugesin) salomoni sõlmedest juttu tegi, siis ma vaatasin, et ohoo, paistab kena ja proovisin ja oli väga lihtne ja tore neid heegeldada ja tulemus jäi ka ilus. Seega just selles tehnikas ma endale siis kolmnurkse õlasalli tegin. Lõngaks Steinbach Wolle Merino Soft, kokku kulus seda umbes 250 g - 4 tokki rätikule ja 1 tokk narmasteks, heegeldasin heegelnõelaga nr 3. Hästi mõnus ja pehme ja soe rätik sai :)

Üks valmis, kolm veel teha

Nii, nüüd on siis esimene neist neljast pooleliolnud asjast valmis. Kaks nädalat kudusin ma seda valget palmikutega kampsunit. Kampsun on mohäär/akrüüllõngast, kudusin varrastega nr 3,5. Tegemist oli tellimustööga ja kampsuniomaniku ideedega. Minu jaoks oli see elu teine raglaanlõikega asja kudumine (varem olen endale ühe suvepluusi kudunud). Palmiku muster on pärit ajakirjast Moda 5/2005. Üldjoontes olen tööga rahul, eks ühtteist oleks ikka paremini või lihtsamalt saanud teha, aga iga kogemus ju õpetab, järgmine kord tean juba paremini.
Ja nüüd edasi järgmiste poolikute kallale :)