
Kunagi ammu-ammu sai
heegeldatud üks kaisukaru. Pärast selle lõpetamist tahtsin proovida ka kaisukaru kudumist, algust sai sellega tehtud
ühel kenal laupäeval. Enamvähem valmis sai uus karu suvel, kui paar nädalat Viljandis olime, ainsana jäid tegemata kõrvad. Tähendab ma kudusin küll kõrvad ka, aga need ei tulnud eriti ilusad, olid nad nüüd liiga väikesed või liiga suured, kes seda enam mäletab.

Ja istuski see karu nüüd kõik see aeg kapi otsas ilma kõrvadeta, täna võtsin ennast kokku ja tegin kõrvad üks-kaks-kolm valmis. Kudumise asemel heegeldasin, see tundus lihtsam olevat.
Nüüd on siis mõlemal lapsel oma kaisukaru.
2 Comments:
väga armas:)
nii suured! ma mäletan kui sa heegeldatud karu näitasid, a pildi järgi arvasin, et on pisike ;)
hästi toredad!
Postita kommentaar
<< Home