Lilledega kott
Nädalapäevad tagasi sain valmis ka oma teise masinas vilditud/vanutatud koti.Vastuseks leili33-le: tõepoolest pole ma varem selliseid kotte teinud :) Eks ma olen ikka teiste ilusaid kotte juba jupp aega vaadanud ja imetlenud ja kui oleks mu kodu lähedal kuskil pood, kust heiet osta, siis tõenäoliselt oleks ka varem ja juba rohkem neid teinud, kuna ma aga kodust suht vähe välja saan, siis linna peale poodidesse eriti ei satu. Nüüd viimane kord Viljandis vanemate juures käies ma muidugi avastasin, et Külli käsitööpoes müüakse heiet, nii et nüüdsest jääb see pood tõenäoliselt mu trajektoorile (lisaks antikvariaadile ja ühele Tartu tn kaltsukale, kust ma ikka läbi püüan käia, kui Viljandisse satun).
Aga kotist. Seekord heegeldasin kahekordsest heidest heegelnõelaga nr 5. Ka sangad heegeldasin seekord kohe külge. Heiet kulus 2 tokki (gramme ma ei vaadanud, aga eks nad ju enamvähem ühesuurused alati on). Lisaks tegin kotile kaunistuseks lilled: võtsin paar ribakest loori, mis mul koju olid jäänud iidamast aadamast ja kerisin need üle järelejäänud heidega, need kerakesed panin soki sisse, sidusin lõngaga kinni, et nad üksteisega kokku ei puutuks ja panin samuti masinasse (tagantjärele tarkusena oleks pidanud loori rohkem ribastama ja eri suundades kerima, nüüd jäid kerade sisud natuke pudedad). Kui need kerad masinast välja tulid, lõikasin nad pealt kuueks (lõikasin pisut ka kroonlehti tasasemaks), panin tolmukateks Tiimarist ostetud jubinad ja õmblesin lille tagaküljele prossi kinnituse, et soovi korral saaks lilli kotilt eemaldada või neid teise kohta paigutada. Lillede tegemise mõtte sain Mannilt (sellest kinnituslillest siis, need suured ja kaunid on minu jaoks veel teisest universumist).
Kunagi tuleb kotile ka vooder ja lukk, aga seda siis, kui õmblemistöid rohkem kuhjunud on, siis teen kõik ühekorraga ära.
Aga kotist. Seekord heegeldasin kahekordsest heidest heegelnõelaga nr 5. Ka sangad heegeldasin seekord kohe külge. Heiet kulus 2 tokki (gramme ma ei vaadanud, aga eks nad ju enamvähem ühesuurused alati on). Lisaks tegin kotile kaunistuseks lilled: võtsin paar ribakest loori, mis mul koju olid jäänud iidamast aadamast ja kerisin need üle järelejäänud heidega, need kerakesed panin soki sisse, sidusin lõngaga kinni, et nad üksteisega kokku ei puutuks ja panin samuti masinasse (tagantjärele tarkusena oleks pidanud loori rohkem ribastama ja eri suundades kerima, nüüd jäid kerade sisud natuke pudedad). Kui need kerad masinast välja tulid, lõikasin nad pealt kuueks (lõikasin pisut ka kroonlehti tasasemaks), panin tolmukateks Tiimarist ostetud jubinad ja õmblesin lille tagaküljele prossi kinnituse, et soovi korral saaks lilli kotilt eemaldada või neid teise kohta paigutada. Lillede tegemise mõtte sain Mannilt (sellest kinnituslillest siis, need suured ja kaunid on minu jaoks veel teisest universumist).
Kunagi tuleb kotile ka vooder ja lukk, aga seda siis, kui õmblemistöid rohkem kuhjunud on, siis teen kõik ühekorraga ära.
Sildid: Heegeldamine
4 Comments:
:O :O :O
Põrnitsen lilli vaimustusest juba tükk aega.
Võrratu!
Hei! Jätan vastuse sulle siia, ei tea, kas minu blogisse muidu jõuad vaatama.
Ma üldse ei mõelnud sind selle kirjatükiga. Lihtsalt see sõna jäi ühest isetegija blogist silma ja tuletas mulle meelde selle emotsooni, mis mind valdas peale raamatu ostmist mõni aasta tagasi. Ja siis ka see arutelu Kullaketrajates sukavarraste termini üle ühes uues kudumise raamatus. Ma tegelikult olin kuri hoopis toimetajate peale. Tõlkija ei saa olla prof igal alal, aga toimetaja peaks siiski suutma vead välja vaadata.
Muidu juhtub nii, et algaja (nagu sina väidad enanst olevat, aga mida ma hästi uskuda ei taha :) )õpib valed terminid, ja kui kätte satub teisiti tõlgitud või lausa eestimaine raamat, siis ei saa järjele.
Aga nüüd vaatasin ka su kodulehte. Sa oled meeletu ja tänuväärse töö teinud!
Ega ma ei solvunud või midagi, mul oleks ainult hea meel, kui keegi tuleks ja ütleks, kus ja mis on valesti, ma teeks siis õigesti ja levitaks õigeid mõisteid :)
Tol ajal, kui ma selle teksti kodulehele kirjutasin, ei olnud ma silmamisega kokku puutunud ja seega ei tundunud ka pookimine vale olevat. Aastad lähevad ja tarkust tuleb juurde :) Mõistetes olen ma käsitöös ikka väga algaja, egas ma siis lapsepõlves viitsinud tekste lugeda, vaatasin jooniseid ja kui aru ei saanud, siis suure hädaga vbl lugesin selgitust ka, nüüd alles õpin mõisteid :) Ma püüan varsti kodulehe tõsise uuendamise ette võtta, aeg on edasi läinud ja uut infot väga palju juurde tulnud :)
Postita kommentaar
<< Home