esmaspäev, 20. november 2006

Extreme makeover vol1

Enne...
Juba pikemat aega mõtlesin, kuidas ma saaksin lasteaiale, kus mu poeg käib, kasulik olla. Rahamägesid mul pole, mida lasteaeda investeerida, organiseerimisjulgusest jääb kõvasti vajaka, et rühmaaktiivis kaasa lüüa jne jne. Kui siis ükskord pojale järgi minnes tütar rühma mängunurka jooksis ja ma sealseid mänguasju nägin, tekkis mõte, et miks mitte käsitööga oma panus anda - nukkudele uusi riideid kududa-heegeldada. Eelmisel nädalal siis lõpuks võtsin julguse kokku ja küsisin ühe nuku endale koju kaasa. Eile õhtuks sain sellele nukule valmis suveriided - kübara, kleidi, aluspüksid, papud ning talveriided - müts, sall, kampsun, püksid, papud. Õhtuks viin nuku lasteaeda tagasi ja toon uue :) Peab ütlema, et oli äärmiselt tore neid riideid teha, väga ruttu said valmis ja uus omanik käitus tihedates proovides absoluutselt eeskujulikult, ei jooksnud eest ära ega pahandanud, kui ma ta käed selja taha keerasin :)
Pärast...

11 Comments:

At 1:53 PM, Anonymous Anonüümne said...

väga armsad komplektid!

 
At 1:57 PM, Blogger Ann said...

Fantastiline! Omal on plaanis sarnane asi, kuid ma pole meie rühmas (sõim) veel näinud, et lapsed väga nukkudega mängivad. Ilmselt on see paari aasta pärast aktuaalsem ja siis võiks end ka rakendada, mis sest, et mul vaid poiss kodus kasvamas.

 
At 1:59 PM, Blogger Maret said...

Vaat on minulgi selline idee olnud. Kuna kodused nukud on meil maksimaalselt paljad (eks ikka Laura nõudmisel), siis nendele ma hetkel rohkem riideid ei tee (1 mütsike sai millalgi heegeldatud). Aga lasteaeda võiks tõesti panustada :)

 
At 3:47 PM, Blogger Elsa said...

Mul oli poja lasteaiast ka eelmisel aastal üks selline klient kodus ;)

 
At 4:42 PM, Anonymous Anonüümne said...

Ehee, lahedad. Ma ka juba pikemat aega heietan mõtet küsida lasteaiast nukku, kellele riideid teha. Mul omal küll poisid (ainult), aga noh .. vahet ju pole.

Nojha, tegelikult peaks kodused nukud ka riidesse panema. Vähemalt need, mis toas on. Seda keldris olevat nukukuhja riietada .. Sellele peab mõtlema.

 
At 5:22 PM, Blogger Krentu said...

Tõesti väga armsad riided ja papud ka:) Ma oma lapsepõlvest mäletan, et papudega oli eriti kitsas käes sest originaalsussid kadusid alati ära.
Aga nüüd Sa tõenäoliselt jäädki rühma "käsitööliseks". Varsti tuleb jõuluskostüümide aeg ja siis mingi muu üritus:) Minu ema oli nii minu kui õe rühma "ametlik" õmbleja - kogu aeg oli vaja igasugu asju õmmelda, küll kardinaid küll kostüüme... Ema oli üsna tüdinud :)

 
At 6:59 PM, Blogger Aet said...

Aitäh :)
Ma loodan, et nad päris nii asja ei võta, et ma rühma "käsitööliseks" nüüd saan, õmmelda ma õnneks ei oska, nii et kostüüme tegema nad mind ehk ei pane :)
Tegelikult olen mõelnud ka sellele, et äkki midagi kõigile lastele teha, nt miski käe/sõbrapael, kus rühmanimi kirjas või uued kapikotid, kus neil kammid ja taskurätikud on, aga seda mõtet pean ma veel pikalt seedima :)

 
At 9:43 PM, Blogger Ann said...

Mõtlen, et äkki peaks tegema rühmale jõulukingituse, ostma ühe nuku, kodus sellele garderoobi tegema ning vaikselt lasteaeda kuuse alla nihverdama..?
Aga siis poisid on äkki õnnetud, et tüdrukuid said kuid nemad mitte.

 
At 3:17 AM, Anonymous Anonüümne said...

Tere Aet !
Mina olen see tüüp,kellele sa pitsikirja joonistasid Hollandisse.
Tahangi öelda aitäh - aga niiviisi,et su kambajõmmid ka näevad - kui tubli sa ikka oled.
Tähelepanelik noh.
Viimasel ajal vaatan teie tegevusi päris tihti ,sest mul õnnestus töötuks jääda,mistõttu hakkasin pööningut koristama.Sealt tuli igasugust kraami välja,mis olen küll ilu pärast kokku ostnud,aga aja puudusel nurga taha sokutanud.
Vahe on olnud 10 aastat !!!
Noh,hakkan siis korduskursusele -
kas ma võin ka teie kampa tulla?
Marie'=35 vana ja 13 a tütre ema.

 
At 2:18 PM, Blogger Aet said...

Pole tänu väärt, loodame, et õigesti joonistasin :)
Tere tulemast käsitööliste kampa! :)

 
At 4:51 PM, Anonymous Anonüümne said...

Nii armasad riided, nendega mängiks isegi:)

 

Postita kommentaar

<< Home