Valmistun sügiseks ja talveks vol 1

Ei ole ma vahepeal käed rüpes istunud, käed ikka käivad, mõnel päeval rohkem, mõnel päeval vähem. Igatahes on selge, et ega külm sügis enam kaugel ole ja talv ka varsti tulekul, seega vaatasin kogu pere varustuse üle ja leidsin, et nii mõndagi on puudu.

Kõigepealt minu enda sõrmikutel olid sõrmed nii kulunud, et neid enam kanda poleks sobinud, tegin siis uued. Värv on pildil küll totaalselt vale, tegelikult on nad sellised hallikasrohelised, päris kena ja tagasihoidlik värv minu arust. Lõngaks Novita Nalle (150 g tokk, sellest u pool on alles, vardad nr 1,5). Randmele tegin palmikutega sooniku ja käeseljale tagasihoidliku pitsisüdamekese (väikest viisi romantik nagu ma olen).

Teiseks kudusin endale talveks mütsi. See on mul juba varem järgi proovitud muster (ajakirjast Novita 4/2000). Lõngaks värske sügislõng - Novita Mondo (75% akrüüli, 25% villa). Kuigi tegemist üsna akrüülise lõngaga, olid lõnga värvid need, mis mind seda lõnga ostma panid (roheline, pruun ja sinine - väga ilus kooslus mu meelest). Kudusin varrastega nr 8, lõnga kulus natuke üle 100 g (tõenäoliselt teen lõngast, mis teisest tokist üle jäi, ühe lihtsa sallkrae veel selle mütsi juurde).

Tütrele kudusin terve komplekti sügiseks (eks saab tegelikult talvelgi kanda) - mütsi, sallkrae ja kindad. Kindad on pildil veel poolikud, kuid just natuke aega tagasi sain nad valmis, uut pilti ei hakanud tegema. Mütsi õpetuse võtsin ajakirjast Novita (talv 2004), põhimõtteliselt on tegemist sama õpetusega, mida kasutasid ka Krentu ja Vardamoor. Muutsin ajakirjas olnud mustrit nii palju, et kahanduse tegin ühtlase ja lõpetasin väikse nupuga. Lisaks heegeldasin mütsi ümber lillepärja (kannikesepitsi muster on pärit Heegeldamise piiblist, lk 136). Lõngaks oli Merino Soft (lõnga kulus kokku natuke alla 150 g ehk 3 toki), vardad ja heegelnõel nr 3.