Seekordne saak Viljandist

Esiteks tõin ma Viljandist ära mõned lõngad - villastest saaks ühe kampsuni ja puuvillaseviskoosisegusest lõngast ühe suvise pluusikese. Nagu pildilt näha, siis punane (vist peenvillane) lõng läks juba loosi ja kuulus Clapotis on pooleli (jah ma tean, et suvi tulemas, aga suvel on ju ka jahedamaid õhtuid, mil tahaks salli õlale võtta).

Pühapäeva hommikul käisime Fellinis (ehk siis vanas Ugalas nagu mu ema ütleb, tegelikult nimetatakse seda maja praegu vist hoopis kuidagi kolmandat moodi), kus toimus mingi kanga-ja-stuffi müük (mingi paks soomlane müüb seal aegajalt kangaid, paelu, kumme, nööpe imeodava raha eest). Ema uuris kangaid, mina uurisin nööpe (nööbid maksid 5.-/pakk, ostsin 4 pakki), oi jeerum, kui mustad mu käed olid pärast selles nööbikastis sobramist. Seal oli üks huvitav kast pannaldega ka, aga kui ma sinna sobrama tahtsin minna, siis kargas see soomlasest vanamees ligi ja sõimas mu läbi, et see on vale kast ja ma ei tohi seal sobrada (no kui sa vale prahi kaasa võtsid, pannud see siis kuskile nurga taha silma alt ära eksole). Aga noh, las ta siis olla.

Poja kindad said ka valmis lõpuks (nüüd kui suur soe peaaegu käes), see lõngaotste peitmine võtab selle asja juures alati kõige rohkem aega, aga tehtud see nüüd sai.