Aeti askeldused

Raamatud 11-14

2009-03-10T09:43:00.006+02:00

Kirjastuselt Sinisukk on ilmunud 4 uut raamatut: "Põhilised heegelpinnad", "Parem- ja pahempidised pinnad", "Pitsilised pinnad" ja "Palmikud ja aranmustrid". Igasse raamatusse on vastavalt pealkirjale kogutud 250 heegel- või koekirja. Heegelkirjad on antud ka skeemidena, koekirjad kahjuks mitte. Sarnaseid heegel- ja koekirjade raamatuid on tegelikult ju teisigi (eesti keeles nt "Koekirjad", "Koekirjade piibel", "Heegeldamise piibel", ing keeles nt "Vogue Knitting Stitchionary" sari) - võrreldes esimestega on uued kogumikud kindlasti mahukamad, Vogue Knittingu sarjaga ei oska kahjuks võrrelda, kuid eks need uued ole üsna sarnased.

Vigade parandus (kaheksakandadega komplektid, Käsitöö kevad 2009)

2009-02-19T10:49:00.004+02:00

Kahjuks on ajakirja lipsanud paar viga :(
TÜDRUKU KOMPLEKT
Mustriskeem 2
Millegipärast on sellelt skeemilt kadunud kaks tühjade võrguruutude rida, üks neist peaks olema all ja teine üleval (st tüdruku mütsil on kaheksakandade vahel 2 tühjade võrguruutudega rida ja tagumine õmblus jääb kahe sellise rea vahele).
Lisaks on toodud reanumbrid valesti, nii et need tuleks täiesti tähelepanuta jätta.
POISTE KOMPLEKT
Mustriskeem 6 (suurusele 122)
Sellel skeemil on esitüki kaelakaar millegipärast kahanenud sama väikeseks kui seljatükil, tegelikult peaks selle sügavus olema 10 rida, mitte 2 nagu skeemil.
Vabandust!

Kaheksakandadega vest ja müts

2009-02-18T10:19:00.006+02:00

Tegelikult ilmus Käsitöö kevadnumbris veel üks minu juhend - nimelt siis suvine komplekt poisile. Ka selle komplekti lugu algas juba eelmisel aastal ja ikka mütsist. Viru Nikerdajale ei jõudnud see müts seetõttu, et valmis pisut hilja. Esialgne versioon siis selline (mütsi põhilõng oli esialgsel versioonil heledam kui hilisemal):

Ajakirja kaante vahele sai müts endale seltsiks vesti.
Sellise:
Suurus: vest pikkusele 122 cm, müts peaümbermõõdule 54 cm
Lõng: Gründl Cotton Quick vestile 200 g ja mütsile 50 g; Novita Kotiväki kokku u 10 g
Heegelnõelad: nr 3 ja nr 2

Need kaks viimast fotot on Annika Metsla tehtud (variandid, mis ajakirjast välja jäid).

Kaheksakandadega kleit ja mütsike

2009-02-14T01:06:00.005+02:00

Veebruari "Käsitöös" ilmus minu heegeldatud kleidi ja sinna juurde kuuluva mütsikese juhend. Tegelikult tegin selliste kaheksakandadega mütsi juba eelmisel aastal Viru Nikerdaja mütsivõistlusele (mida ma siin küll ei esitlenud, sest olin mõtte juba Käsitööle lubanud).
See esialgne müts sai heegeldatud Steinbach Wolle lõngast Capri heegelnõelaga nr 3. Lõngakulu 50 g (lisaks siis üleheegeldamiseks natuke Novita lõnga Kotiväki).

Ajakirjas oleks ainult mütsike väga üksikuks jäänud, nii sai ta endale kleidi ka kaasa :)

Suurus: kleit pikkusele 98 cm, müts peaümbermõõdule 50 cm
Lõng: Hjertegarn Blend Bamboo (müügil nt käsitöösalongis Veimevakk ;)) kleidile 250 g ja mütsile 50 g; Novita Kotiväki kokku u 20 g
Heegelnõelad: nr 3 ja nr 2

Raamat nr 10

2009-02-14T00:58:00.002+02:00

Mõni aeg tagasi ilmus kirjastuselt Sinisukk kaaslane sellele raamatule - nüüd siis Betty Barndeni "Kuduja käsiraamat". Jällegi tegemist siis tõesti käsiraamatu, mitte juhendikoguga. Igati vahva raamat.

Jänku-papud

2008-12-15T11:20:00.003+02:00

Need papud/sussid tegin ma tegelikult tellimise peale, aga kui mu tütar neid nägi, tahtis ta ka endale selliseid. Tema omad on nüüd nii kaugel, et silmad vaja pähe teha ja kõrvad külge õmmelda. Loodetavasti hakkab ta neid kandma ka, kuigi üldiselt ta susse ei armasta, kuid põrandad meil minu hinnangul suht jahedad, seega oleks hea, kui sussid toas jalas oleks.

Suurus: 3-aastasele, talla pikkus u 16 cm
Lõng: Novita 7-venda Kantri, Novita Wool
Vardad: nr 4 (Kantri), nr 3 (Wool)

Roosa ründab talviselt

2008-12-15T10:00:00.005+02:00

Lõpuks sain valmis talvise komplekti tütrele. Mütsi mustri leidsin viimasest Novitast (talv 2008). Juhendis oli ette nähtud kõik read kenasti lõpuni kududa, aga minu arust sai siis pealage kuidagi liiga palju, seega tegin lühendatud ridadega (et siis kord kudusin rea lõpuni ja järgmine kord keerasin pärast suurema palmiku lõppu töö kohe ringi). Kuna kasutasin peenemat lõnga ja peenemaid vardaid ja eelnevaid mõõtmisi/arvutusi ma loomulikult ei teostanud, tuli müts pisut madal. Sügavuse lisamiseks tegin alla serva mõned ripsread. Algul oligi tegelikult plaan ainult müts teha, aga kuna lõnga jäi üle, mõtlesin, et mütsi juurde sobivad kindad poleks ju ka pahad. Ja loomulikult sai lõng teise kinda poole peal otsa. Ja kui ma siis ühe toki juurde ostsin, jäi seda kinnastest jälle palju üle ja nii sai komplekti ka sallkrae. Kindad ja sall siis mütsi mustrist inspireerituna improviseeritud.

Suurus: müts peaümbermõõdule 50 cm
Lõng: Gedifra Akona (50% villa, 30% polüamiidi, 20% alpakat), 3 x 50 g (lõng saadaval käsitöösalongis Veimevakk)
Vardad: nr 6 (müts), nr 5 (kindad ja sallkrae)

Kindakirjaga müts

2008-11-24T10:05:00.003+02:00

Kohe, kui ma Muhvi kootud mütsi nägin, teadsin, et ma tahan ka sellise kududa. Polnudki ammu sellist korralikku kahevärvilist kirja kudunud. Kuna mehel talvemütsi veel polnud, siis talle ma selle teha tahtsin. Võtsin riiulist Eesti kindakirjad ja valisin meeldiva mustri välja. Kuna mehe peaümbermõõt 60 cm, siis oli selge, et kahe kinda jagu silmuseid jääb väheks, niisiis tegin 2,5 kinda jagu silmuseid. Päris tervet kindamustrit ei õnnestunud mul kududa, muidu oleks müts liiga sügav tulnud. Et ikka oma kiiks ka asjal juures oleks, alustasin mütsi kudumist tipust.
Lõng: Novita Nalle ja Wool.
Vardad: nr 3.
Ise olin tulemusega väga rahul, aga teate, mis mees selle mütsi kohta ütles? Solvas täiega. Et see nagu Viru tänavalt ostetud ja kirtsutas nina. Kujutate ette?

Kleit väikeste lilledega

2008-11-08T19:29:00.004+02:00

Suve lõpus sai kootud üks valge kleit tütrele. No et talvel ikka oleks, millega pittu minna. Sai teine selline lihtne, allaserva kootud pitsiliste lilledega.

Suurus: pikkusele 98 cm
Lõng: Katia Savanna 300g
Vardad: nr 3,5
Õpetuse leiavad soovijad ajakirjast "Käsitöö" november 2008.

Külmema ilma müts

2008-10-29T21:58:00.008+02:00

Külmemate ilmade puhuks tegin tütrele veel ühe mütsi - palmikpatsiku.

Müts on inspireeritud paha sea eelmisel aastal Kullakestes näidatud Malviina parukast.
Lõng: tundmatu lõng kodustest varudest (kui ma õigesti mäletan, siis sain selle lõnga Elenilt - aitäh! :)).
Vardad: nr 8.
Müts kootud kahel vardal ühe patsi otsast alustades ja teise otsas lõpetades. "Tuka"- ja kuklasoonikud hiljem juurde kootud. Lõpuks lisatud narmad.

Barett tütrele

2008-10-25T23:10:00.003+03:00

Suve lõpul/sügise algul kudusin tütrele bareti. Kuna ma nuppude tarvis lõnga kudumise ajal vedada ei viitsinud, kudusin kõik nupud eraldi ja lihtsalt sidusin pärast mütsi külge.
Lõng: Rowan Purelife Organic Cotton.
Lõngakulu: valget alla ühe toki, beeži natuke.
Vardad: nr 4.

Vanad võlad

2008-10-18T23:41:00.006+03:00

Kunagi ammu ammu (vaatasin Ravelry'st järgi, et aprillis :) ) kudusin endale Mr. Greenjeansi. Kudumine läks kiiresti, aga pildi tegemine nagu näha võttis aega :) See oli mu esimene ülevalt alla kootud raglaankampsun. Ja seda ei olnud sugugi nii raske kududa, kui olin ette kujutanud. Olin selle kudumise lihtsusest kohe nii võlutud, et kudusin teise ülevalt alla raglaani kohe siia otsa, aga sellest allpool.
Mr. Greenjeansi kudusin pruunist Steinbach Wolle Caprist.
Lõngakulu: 400 g.
Vardad: nr 3,5.

Ajakirja Käsitöö 2008. a. suvenumbris ilmus minu kootud vesti juhend (pilt Karoliine Hõbelõngast, originaalfoto ajakirjast Käsitöö suvi 2008, autor Annika Metsla). See vest sai kootud Rowani Purelife Organic Cottonist ja seda vesti kududes tekkis vastupandamatu soov ka endale midagi sellest lõngast kududa. See lõng lihtsalt oli nii pehme ja mõnus ja siidine. Tahtsin endale sellist lihtsat jakk/kampsunit. Lisaks hakkasid mulle vesti kududes hirmsasti meeldima need kahekordsed rullkandid, nii et need pidid saama selle kampsun/jaki ainsateks "kaunistusteks". Ja nii mu teine ülevalt alla raglaan siis sündiski.
Lõngakulu: enam ei mäleta.
Vardad: tõenäoliselt nr 4.

Raamat nr 9

2008-10-18T21:11:00.004+03:00

Sinisukalt on ilmunud raamat sokikudujatele - Bronwyn Lowenthali "Armastan kududa sokke". Seekordses sokiraamatus on enamik sokke ikka ringselt kootud, kuigi 4 vardaga :) Raamatus on sokke ja sääriseid ja papusid ja susse, isegi sukad koos sukahoidjaga :)

Veel üks raamat

2008-09-24T10:49:00.004+03:00

Kirjastuselt Koolibri on ilmunud 2 uut käsitööraamatut: "Ajahõngulised heegeldised" ja "Kaunid kudumid". Esimene neist siis minu tõlgitud. Kui keegi mäletab, siis mingi aeg tagasi ma siin vingusin, kuidas ühes raamatus küll nii palju vigu saab olla ja see siis ongi just see raamat, kus need vead olid. Kahju on, et mõte on olnud hea ja esemed toredad (no mitte et kõik mingid meistriteosed oleks, kuid mõtted panevad liikuma) ja fotod kenad, kuid raamat kokku pandud kiiruga ja lohakalt. Raamatu koostajaga (Susan Cropper) oli suht võimatu suhelda, tema väitel oli raamatus kõik kõige paremas korras (kui nüüd vaadata errata lehekülge, kuhu ikka veel parandusi juurde tekib, siis mina nii ei ütleks, aga mis mina asjast ka tean), autoritega otsesuhtlus oli pisut parem, kuigi vastamine võttis neil igaviku ja mõned vastused tulidki liiga hilja. Seega, kuigi ma andsin endast parima juhendite kontrollimisel (ikka päris palju heegeldasin neid mustreid järgi), siis ebatäpsusi võib seal endiselt sees olla, sest kõiki esemeid ma läbi heegeldada poleks ka parima tahtmise korral suutnud.

Üks pisut ebameeldiv seik oli veel selle raamatuga seoses. Nimelt oli eestikeelne tekst võtnud rohkem ruumi, kui teksti jaoks ette nähtud ning toimetajad olid teksti oma suva järgi lühendanud. Ma olin sellisest käitumisest väga üllatunud ja natuke solvunud ka, sest mulle ei maininud seda keegi. Mida seal lühendati või kuidas, seda näen ma alles nüüd varsti, kui oma eksemplari uurida saan.
Aga seda, et raamat mulle tegelikult ju meeldis, on näha sellest, et ma juba tõlkimise ajal hakkasin sealsete juhendite järgi asju heegeldama - Minna kleidi sain valmis, laudlina on veel pooleli, aga küll ma ta valmis teen :) Kokku on raamatus 30 juhendit ja päris mitut neist on mul veel plaanis kunagi kasutada.

Raamat nr 7

2008-09-24T10:33:00.003+03:00

Kirjastuselt Sinisukk on ilmunud järjekordne heegeldamise raamat - "Heegeldamise käsiraamat" (minu juurest läks see küll "Heegeldaja käsiraamatuna", aga no olgu). Tegemist ei ole traditsioonilise juhendeid sisaldava raamatuga, vaid tõesti käsiraamatuga, mis sisaldab palju kasulikke nõuandeid mitte ainult heegeldamise kui sellise, vaid ka kõige sellega seonduva kohta. Loomulikult on seal kirjas heegeldamise põhialused (põhisilmused, silmuste grupid, kasvatamised-kahandamised jne), kuid on juttu ka rõivaste tüüpidest, rõivaste kavandamisest, värvide kokku sobitamisest, lõnga värvimisest jne jne. Mõned üksikud juhendid, mis selles raamatus sisalduvad, on pigem mingite töövõtete või võimaluste näitlikustamiseks, mitte niisama juhendi enda pärast. Ühesõnaga tegemist on täitsa toreda raamatuga :)

Uus raamat

2008-05-20T20:24:00.003+03:00

Sinisukalt on ilmunud uus käsitööraamat - Sue Whiting'u "Heegeldaja piibel". See on siis "Kuduja piibliga" samast sarjast raamat.

Raamat sisaldab heegeldamise abc-d, sealhulgas võibolla vähemlevinud ühendatud silmuseid, ristatud silmuseid, tartanefekte ja palju muud. Raamatus on lühike heegelkirjade kataloog ning üle 24 erineva raskusastmega heegeldise juhendit.

Mütsiraamatu mütsid

2008-05-04T22:33:00.004+03:00

Minu panusena on Mütsiraamatus 4 erinevat mütsi.
Triibumurumüts - selline lihtne mütsike, mis sobib nii poistele kui tüdrukutele. Mütsi võib heegeldada ka ühe- või kahevärvilisena.
Teistpidikübar - lihtne kübarake, mida võib kaunistada nii paela, rosettide või ka lihtsalt mõne heegeldatud lillega. Raamatusse jõudis pilt oranžide rosettidega, paelaga variant jäi kahjuks pildistamata.

Lilleservaga müts - selle võib teha nii ühe- kui kahevärvilisena.

Rätikmüts - jällegi nii poisile kui tüdrukule sobiv müts. Raamatusse jõudis pealuuga poiste variant, kuid kui heegeldada müts roosast lõngast ja kaunistada lillega, näeb see vägagi tüdrukulik välja.

Head heegeldamist ;)

Mütsiraamat. Kirju Kummut heegeldab...

2008-05-02T18:03:00.002+03:00

See on nüüd siis tõesti ilmunud :) Hakkama saime :) Kui hästi või halvasti, eks seda otsustavad need, kes selle järgi mütse heegeldama hakkavad :) Mina arvan, et esimese korra kohta läks meil päris hästi.

Nico kleit

2008-04-18T10:39:00.007+03:00

Kuigi kleit tütrele sai valmis juba päris mitu aega tagasi, läks viimistlusega pisut aega, nagu ikka. Nööpide (Hobipunktist) ja paela ostmine ja eriti veel nööpide õmblemine on minu jaoks endiselt see kõige keerulisem osa iga asja tegemisel :). Aluskleidi õmblemise peale ei hakanud mitte mõtlemagi, selle palusin Ingridil õmmelda. Suured tänud sulle!

Kleit on heegeldatud raamatus "Vintage Crochet" ilmunud õpetuse järgi (see raamat peaks kirjastuselt Koolibri varsti ka eesti keeles ilmuma ;)), väikeste muudatustega. Esiteks tegin motiivide alguse pisut teisiti, et alguse lõngaots kohe töö sisse peituks (originaalis on motiivi algus na hõre ja siis oleks tulnud seda otsa seal eraldi peita). Motiivid ühendasin kohe töö käigus, no ei näe mõtet aja ja lõnga ja närvide kulutamisel motiive kokku õmmeldes.
Kehaosa tegin erinevalt juhisest ühes tükis, seljale nööpkinnise, samuti muutsin käeaugukaarte kahandamist (originaalis on väga sakiline see kahandus, raamatu fotodelt on ka näha, et varrukad väga kenasti neil kaartel just ei istu). Lõpuks otsustasin ka varrukad teisiti teha, heegeldasin need palju lühemad ja otse käeaugukaartele.
Lõngaks oli Novita Kotiväki ja heegelnõel nr 3, lõnga kulus 1 tokk ehk siis 200 g.

Minu salarätikud

2008-02-08T21:47:00.000+02:00

Oli see vist juba eelmise aasta sügisel, kui ma esimese neist kolmest rätikust/sallist valmis sain. See valge siis, mis nüüd koos juhendiga ka värskes Käsitöö numbris on. Kootud peenvillasest Ogre lõngast varrastega nr 2,5. Mõõdud 140 x 72 cm. Selle rätiku pits on kootud nii, et rätiku otstes tervanurki ei ole.

Esimene tähelepanelik - Muhv - jõudis juba tähelepanu juhtida sellele, et ajakirjas on skeemil viga. Aitäh Muhv!
Vabandame kõigi nende ees, kes rätikut kuduma hakates sellega silmitsi peavad seisma.

NB! 37. rea 6. silmus peaks kokkukudumise asemel olema lihtsalt parempidine silmus (sama ka rätiku keskel), st rida peaks algama samamoodi nagu 17. rida.
41. rea 7. silmus peaks olema parempidise silmuse asemel õhksilmus (sama ka rätiku keskel), st rida peaks algama samamoodi nagu 21. rida.

Sama mustri järgi kudusin ma ka ühe Haapsalu salli. Ka see on kootud peenvillasest lõngast (mitte Orge, vaid mingi väga vana kodus olnud lõng), veinipunasest, varrastega nr 3. Üle ma seda kahjuks ei mõõtnud ja enam mul teda kodus ei ole, seega enam mõõta ei saagi. Aga ma koon varsti uue sellise :)

Kolmandaks on taaskord kolmnurkne rätik sama mustri järgi. See on emale sünnipäevaks tehtud :) Kootud Jõgeva villasest lõngast varrastega nr 4. Mustrikordi kudusin 9 (valgel rätikul oli 11). Mõõdud on rätikul u 184 x 92 cm. Erinevalt valgest rätikust kudusin pitsi nii, et rätiku nurgad on teravad.

Kaks järgmist raamatut

2008-02-06T10:12:00.000+02:00

Nagu Liia juba kirjutas, käisime eile Sinisuka soolaleivapeol (sellele "kõvale tõlkijale" ma vaidleks vastu ;) mina pean ennast ikka täitsa algajaks :)). Sinisukk on nüüd kolinud siis ... ee, ütleme viisakalt, et kaugele (täpsemalt siis Betooni tänavale). Aga tänu sellele, et me seal kohal käisime, sain ma kätte 2 uut minu tõlgitud raamatut ja saan neist nüüd paar sõna kirjutada (muidu enam nagu ei mäletanudki neist midagi, originaale nägin viimati eelmise suve lõpus, sügise alguses).

Niisiis esimene neist - Claire Cromptoni "Kuduja piibel". Tundub küll, et neid kudumise piibleid on meil juba niigi palju ilmunud, kuid see on neist eelmistest siiski erinev. Raamat sisaldab kudumise abc-d, lisaks on siin õpetatud Fair Isle'i, palmikute, viklite, intarsia, lühendatud ridade, põiklapilise koekirja ja diagonaalruutude kudumist, veel on raamatus lühike koekirjade kataloog erinevate koekirjadega (mõned neist muidugi juba varasematest raamatutest tuttavad, mõned erinevad) ning lõpuks erineva raskeusastmega kudumite juhendid. Kui ma esimest korda seda raamatut nägin, mõtlesin, et oi kui ilus värviline raamat, seda ma endale tahan :). Ka pärast hoolega uurimist arvan, et tegemist on hea raamatuga, loodetavasti suutsin ma tõlkides selle headuse säilitada :).

Teine raamat, mis originaalis on "Kuduja piibli" lisaväljaandeks, on meil tehtud nüüd eraldi raamatuks - Claire Cromptoni "Kootud kotid". Selles raamatus on 25 erineva koti kudumisjuhendid, lisaks lühike üldosa nende võtete kohta, mida kottide tegemise juures vaja on (sisaldab muuhulgas ka voodri panemist ja lukkude lisamist). Üldiselt mulle isiklikult väga sellised konkreetsete juhenditega raamatud ei meeldi, no et ajakirjades on ju niigi palju õpetusi, siis raamatud võiks olla rohkem sellised võtete-mustrite kogumikud, aga ega ma midagi paha ei oska selle raamatu kohta öelda - huvitavad mõtted ja kenad pildid :). Selle raamatu ühe juhendi järgi kudusin ma koti värvipakki.

Kodu kauniks vol1

2008-02-01T12:37:00.000+02:00

Eelmise aasta juulis pakkus Mann välja, et 2008. aasta võiks olla kodu kaunistamise aasta. Mulle see mõte meeldis :)
Kuigi ega ma midagi väga originaalset ja põnevat ei kavatse teha, on siiski mõned asjad, mida ma koju tahaksin/vajaksin, seega väga tänuväärne üritus :)
Minu jaanuari panus on siin - uued pajalapid. Sinine ja oranž värv on valitud köögi värvide järgi, seinad on meil oranžid ja kapid sinised. Lõngaks oli mingi maavillane (oli see nüüd Raasiku või Jõgeva, no ei tea, kui olen vihi keraks kerinud, on lõngavöö kohe kadunud ja minul meelest läinud, mis lõng oli). Koekirja olen ma juba varemgi pajalppide tegemiseks kasutanud, on selline mõnusalt paks - ühed ruudud kahekordses koes (üks pool oranž ja teine sinine) ja teised ruudud ripskoes (üks rida oranž ja teine sinine). Selle koekirja leiutasin kunagi ühe pildi järgi, mille Helen aegade alguses kudumislisti saatis. Ta ise leiutas ka pildi järgi, kui ma õigesti mäletan, kuid tegi seda pisut teistmoodi. Pärast kudumist (nr 5 varrastega) panin pajalapid pesumasinasse ja vanutasin need 90 kraadi juures ära.

Kuklabarett

2007-11-23T13:26:00.000+02:00

Kudusin sellise baretilaadse mütsi, mida kantakse kuklasse lükatuna. Kindlasti on sellisel lätul ka mingi oma nimi, aga kuna ma seda ei tea, siis olgu ta kuklabarett. Lõngaks olid Mauruse raamatupoest ostetud vene päritolu villasegune lõng ja mohäärlõng. Lõngakulu: villasegust lõnga 100 g, mohääri 50 g. Vardad nr 5 ja nr 8.
Edit: õpetus on siin.

Feather & Fan Comfort Shawl

2007-11-20T10:52:00.000+02:00

Seda kolmnurkset salli on kudunud juba väga paljud teisedki. Kunagi ammu, kui seda mustrit internetis nägin, ei jätnud see mulle mingisugust muljet. Aga kui siis Kajakas selle kudus (kahjuks ei suuda ma rohkem Kajaka tehtud rätikuid leida, vähemalt üks selline imeilus oli tal veel), vaatasin, et väga ilus tegelikult. Kudusin oma salli juba kevadel, kuid viimistlemine võttis väga kaua aega :) Ja pildistamiseni läks veel rohkem :). Aga siin ta nüüd on, kootud Evilla värvilisest lõngast. Kuna mul oli seda lõnga ainult üks tokk, siis sai sall üsna väike (u 60 x 140 cm). Vardad olid vist nr 4.

Sobivasti soojalt

2007-11-19T20:07:00.000+02:00

Novembris sain ma ka ajakirjanduses käe valgeks :P Nimelt siis ilmus selle aasta viimases "Käsitöös" üks minu õpetus. Põhimõtteliselt on see kootud tütrele, kuid kuna ajakirjas pidi olema poisile tehtud komplekt, siis sai selline sini-rohe-oranž. Aga ega värv tüdrukut riku, eks :)
Lõng: Titan Wool Winner.
Vardad nr 3,5 ja 4.

Pink (õieti küll Green) Frosting

2007-11-19T18:59:00.000+02:00

Kudusin, harutasin, kudusin, heegeldasin, harutasin ja valmis ta saigi :)

Muster: Inerweave Crochet Spring 2006.
Lõng: Emmebi Baby Fresh (kulus 4 tokki ehk 200 g).
Vardad nr 3,5 ja heegelnõel nr 3.
Pildi peal meeldis mulle originaalmuster väga, kuid pärast googeldamist leidsin mõned pildid valminud töödest ja nende pealt seda pluusikest vaadates sain aru, et õlgadele ma seda heegeldatud osa ei tee, üleminek kootud osale oli minu jaoks liiga järsk. Kudusin hoopis. Kehaosa tegin lühema kui juhendis ette nähtud, vastasel korral oleks topi kõige peenem koht jäänud mulle puusadele, ma ikka tahtsin seda keskkohale. Edasi kõik pitsid-satsid. Need tegin küll pisut vähem satilisteks kui originaalis, kuid ikkagi tundus ülemine liigne. Pildi peal ilus, aga minu seljas mitte. Ja varrukapitsi tegin ka valmis, aga harutasin ikkagi ära. Kuigi lõng on imepehme ja mõnus, tundusid mulle need "varrukad" liiga jäigad ja ei hoidnud need üldse hästi. Nii tuligi lõpuks selline lihtsam variant kokku. Nüüd ma muidugi vaatan, et oleks võinud need mustriribad juba algusest alata, aga harutada ma enam ei viitsinud :) Nii jääb see siis järgmist suve ootama :)

3. raamat ka

2007-10-01T12:47:00.000+03:00

Niisiis veel üks raamat ilmunud. Venis ja venis see värk ja nüüd tulevad niikui kuulipildujast, eksole.

Raamatuks siis seekord Õpime heegeldama. See on raamat ikka päris algajale heegeldajale. Raamatus on kirjas kõik põhiline, mida heegeldaja peaks teadma ja lisaks lihtsad projektid nende teadmiste rakendamiseks. Kui mu mälu mind nüüd ei peta, siis muuhulgas olid seal nt üks beebikomplekti õpetus (motiividest servaga müts, kampsun ja tekike), miskid lihtsad suvekübarad, suur pleed või voodikate, kotid vist ka. Kindlasti oli midagi veel, eks peate poes ise järgi vaatama :)

2 uut raamatut

2007-09-26T09:35:00.000+03:00

On ilmunud 2 raamatut - Heegeldatud äärised ja kaunistused ning Lihtsad kootud sokid.

Esimene neist on selline 200 heegeldatud ruutu-stiilis raamat. Raamatu alguses on paljude lihtsate ääriste, poortide, pitside jne õpetused, seejärel oli vist 5 projekti, kus neid esimeses osas toodud kaunistusi on kasutatud ja lõpuks üldosa heegeldamise põhitõdedest (kui ma nüüd midagi sassi ei aja, nägin ma seda raamatut ju viimati kas veebruaris või märtsis). Kätt südamele pannes võin lubada, et selles tõlkes on väga palju vähem vigu kui originaalis ;) Kuna õpetused on lühikesed ning pildid suured ja selged, siis oli vigu lihtne märgata. Imelik, et originaali neid nii palju oli lastud. Sellest raamatust on pärit narmasääris ja nööp, mida ma oma seljakoti juures kasutasin.

Teine raamat on kootud sokkidest. Minu arust on raamatu pealkiri pisut eksitav :) Nimelt on enamus sokke selles raamatus kootud kahel vardal ja hiljem siis õmblusega ühendatud. Ja õmblemine ei ole ju mitte lihtne :) Mõned ringselt kootud sokid, mis raamatus on, on kootud nelja vardaga. Ühtki viie vardaga kudumise õpetust seal ei ole. Kui oled kogenud kuduja, ei ole nende sokkide viie vardaga kudumine tõenäoliselt probleem, eks lihtsalt rida-realt kirjutatud õpetusi on tüütum jälgida.

Värvipakivahetus 2 (mulle tehtud pakk)

2007-09-18T13:32:00.000+03:00

Eile õhtul sain siis lõpuks kauaoodatud pakiteate ja täna hommikul tõime tütrega paki postkontorist ära :)
Minu seekordseks eelistuseks oli pruun. Pakk on tore :) Seal olid heided ja pärliniidid ja Cernitid ja puupärlid ja pliiatsid ja kommid, kõik äärmiselt vajalik kraam. Suur tänu pakitegijale!

Nagu näete, oli ka tütar paki sisust väga huvitatud, õnneks läks ta just lõunaunele ja et kedagi teist kodus ei ole, saan ma kommid õndsas rahus üksi ära süüa :P
Pärast mõningast uurimistööd arvan, et paki saatis mulle Katrix. Aitäh Sulle! :)

Extreme makeover vol4

2007-09-17T13:29:00.000+03:00

Siin on siis neljas nukk, mille ma lasteaiast olen toonud ja millele ma uued riided olen kudunud-heegeldanud.
Enne...
Sellise nuku sain lasteaiast. Pean ütlema, et see on kõige imelikuma kehaga nukk, mida ma elus näinud olen.
Pärast...
Sellise nuku viin täna õhtul lasteaeda tagasi. Nukk sai endale heegeldatud body (mis algselt oli küll tehtud päris-beebile, kuna aga tahtjaid ei olnud ja nukule just paras suurus oli, siis saigi nukule), kootud püksid, mütsi ja papud. Lisaks vanaemaruudu mustriga tekike, mille heegeldasin üsna lühikestest lõngajääkidest-juppidest, millega midagi asjalikku enam peale pole hakata, kuid ära ju ka ei raatsi visata (kooner nagu ma olen) :P

Värvipakivahetus 2 (minu tehtud pakk)

2007-09-14T13:35:00.000+03:00

Seekordses värvipakivahetuses pidin paki tegema annikakesele. Võttis ikka kukalt kratsima küll. Tegemist siis noore 14-aastase neiuga (ja no mida mina tänapäeva noortest tean), kelle hobide ja huvide hulka kuulusid kunst, fotograafia, siidimaal (jällegi täiesti tume maa). Otsustasin siis neid hobisid eirata ja keskendusin lihtsalt annikakese värvisoovile ehk rohelisele. Paki panin esmaspäeval posti ja juba kolmapäevaks oli see Hiiumaale jõudnud! Eesti Post ikka saab hakkama küll, kui tahab :)
Pildi kogu pakist on annikake üles pannud siia.
Mina tegin (hea küll, olgem ausad, mees tegi) pildi ainult kotist. Kudusin selle koti täpselt õpetuse järgi, õpetus on pärit raamatust Knitter's Bible: Knitted Bags, mis loodetavasti lähema aasta jooksul ka eesti keeles ilmub. Tundus selline popp ja noortepärane kott olevat ja tahtsin proovida, kas õpetuse järgi on võimalik kududa. Kott on eriline selle poolest, et seda saab vastavalt vajadusele kanda kas vöö peal:
või käekotina käes:

Nööbid

2007-06-27T23:40:00.000+03:00

Fimoga mängimise tulemusel on mul nüüd hulk nööpe. Tegelikult on palju pärleid ka, aga viimased ootavad eheteks saamist, nii et neid näitan kunagi hiljem. Enamus fimotöödest on tegelikult untsu läinud projektid, esiteks ei tule enamus kunagi sellised, nagu ma endale olen ette kujutanud ja teiseks osutusid mõned fimod läbipaistvateks (saada veel mees poodi, eksole) ja mina loomulikult ei märganud midagi enne, kui panni ahjust välja võtsin. Sinistel nööpidel oli enne ahju panekut nt ilus erekollane südamik, aga pärast küpsetamist enam ei olnud. Aga eks ma teinekord tean paremini. Loodetavasti :)

Taaskord ehted

2007-06-12T22:37:00.000+03:00

Ega ma suurt peale ehete ja mütside pole viimasel ajal teinudki (mõned heegeldatud mütsid said nüüd kodulehele ka üles, samuti kootud ja heegeldatud ehted). Lisaks said juba ikka nädalaid tagasi valmis ühed sokid ja õlasall, aga neil lõngaotsad veel peitmata ja kuna nendega kiire pole, siis tõenäoliselt ootavad nad viimistlust sügiseni :) Üks boolero on ka varrastel, see edeneb kahjuks väga vaevaliselt. Oh kooks keegi need varrukad minu eest ära! Praegu ju suvi, no ei taha kududa, eriti veel villast ja peenikest. Aga peab. Ma pean selle boolero valmis saama!!!
Ehted seekord siis sellised:

Kipitamine Tammsaare pargis

2007-06-11T13:40:00.000+03:00

Laupäeval oli järjekorras juba 3. kord (Eestis 2. kord), kui kudujad kapist välja tulid ja World Wide Knit in Public Day-d tähistasid, Tallinnas siis Tammsaare pargis. Kuigi osavõtt oli võrreldes eelmise aastaga äärmiselt napp, oli siiski tore üritus (sest nii toredate inimestega ei saagi ju mittetoredat üritust olla :)) Ja eks on rahva vähesuses süüdi ka see, et paljud ei hakanud Tallinnasse kohale tulema, vaid kudusid avalikult omas kodus, nt Tartus.
Ühe uue ja huvitava tutvuse saime ka :) Nüüd on põhjust ennast kokku võtta, kesklinna sõita ja Tartu mnt uut käsitöökauplust Veimevakk külastada.

Veel fimot ja traati

2007-05-22T09:14:00.000+03:00

Ega siin kirjutada polegi midagi, näitan veel pilte tehtud ehetest.
See oli esimene fimopärlitest ja klaashelmestest tehtud komplekt. Tegin selle emale.

Veel üks kaelavõru eelpainutatud traadil

Selle kaelaehte tegin nii, et keerutasin traati ja tõmbasin hiljem laiali, näeb välja nagu vedru siis

Traadist heegeldatud kaelakee

Klaashelmestest ehted

Veel mõned komplektid Fimost

Värvipakivahetus

2007-05-21T18:41:00.000+03:00

Ma sain täna värvipakivahetuse paki!!! Hüpersupervahva pakk! Aitäh sulle, Riinukas! :)
Kõik need oranžid asjad on nii ilusad ja toredad ja neid on nii palju :) Lemmikuks sai kohe see kaelakee ja need loomad on hästi armsad ja lõng on imeilus :) Brošüürid Ida-Virumaast kuluvad väga ära, on sel aastal plaanis perega sinna kanti seiklema tulla :) Suur suur aitäh veel kord! :)

Esimesed fimotamised ja traadiväänamised

2007-05-21T13:29:00.000+03:00

Niisiis, minu esimesed katsetused Fimoga:

Esimesed kõrvarõngad

Mu mobiiliripats

Kajaka eeskujul veel mobiiliripatseid

Käevõru ja kõrvarõngad

Uued hobid

2007-05-21T12:47:00.000+03:00

Viimasest sissekandest on juba päris palju aega kulunud, oleks vist aeg jälle kirjutada :)
Kudunud ja heegeldanud olen suht vähe, mõned helmestega käeehted ja mõned mütsid (kes näha tahab, peab sel nädalavahetusel Vabaõhumuuseumisse laadale tulema! või siis millalgi mu kodulehelt pilte vaatama ;) ).
Kullaketrajate workshopil Linnateatris räägiti fimotamisest ja lauanurgas natuke traadiväänamisest. Kui enne seda olin niisama natuke katsetanud, siis pärast workshopi tahtsin kõike ja korraga ja rohkem, nüüd olen juba mitu korda Helmehaldjalt nänni tellinud ja Hobikeskuses ostlemas käinud :) Ja kes veel ei tea, siis lisaks Helmehaldjale, saab Fimo Softi osta ka Hobikeskusest.
Ühesõnaga olen viimasel ajal põhiliselt ehteid teinud. Alustades algusest, siin need on:

kõrvarõngad

komplekt kaelakeest, käekeest ja kõrvarõngastest

kaelakee

käevõru

traadist heegeldatud kaelakee

Mõned eelpainutatud traadile tehtud ehted:
käevõru ja kõrvarõngad

lihtne kaelavõru

klaashelmestest kaelakee

Seljakott

2007-03-13T09:58:00.000+02:00

Valmis on ka mu uus suvine seljakott. Eelmise aasta Tartu Hansalaadal väsis mu vana seljakott ära (loe: oskasin sinna näpuga suure augu torgata) ja pidin siis nüüd uue tegema. Aega võttis, aga asja sai.
Kott on heegeldatud puuvillasest lõimelõngast heegelnõelaga nr 3. Mustriks on Heegeldamise piiblist pärit Üles-alla heegelkiri (lk 65), selline heegeldamise pärlkude. Kasutasin seda ka juba ükskord varem ühe koti heegeldamisel. Selle mustriga jääb mõnusalt tihe pind ja huvitavam ka, kui lihtsalt kinnissilmused või sambad. Koti peale tegin tasku. Nööbi ja narmaste heegeldamise mõtted sain ühest kunagi varsti ka eesti keeles ilmuvast raamatust heegeldatud ääriste ja kaunistuste kohta.

Muhv

2007-03-11T18:30:00.000+02:00

Viimaks ometi saan teile näidata oma viimast kotti sarjast "12 kotti". Tähtaeg oli küll jaanuaris, aga mis teha, peaasi, et ikkagi valmis sai :) Igatahes oli kogu see üritus üks ütlemata tore üritus! Suured tänud Mannile, selle ellukutsumise eest! :)
Mu kott/muhv on heegeldatud maavillasest lõngast Maali heegelnõelaga nr 5. Kokku on see kott õmmeldud 4 tükist - 2 suurt tükki ja 2 väiksemat taskuteks. Tagumine külg on üleni narmastega, esikülg natuke narmastega ja natuke ilma. Neile ilma narmasteta kohtadele tulid narmastega taskud, üks neist u poole koti suurune lukuga ja teine väiksem nööbiga. Nii kotil endal, kui taskutel on vooder ja kott on pealt lukuga suletav.
Kui kott on tühi (no taskutes mobla või võtmed vms väikest võib olla), saab selle kokku murda ja koti külgedel olevate puunööpidega kinni panna - saab muhvi. Koti rihm on heegeldatud kinnissilmustega ja käib karabiinidega koti/muhvi külge. Rihma heegeldasin venimise vältimiseks üle aassilmuste ridadega. Millegipärast kisub rihm väga keerdu, ei tea, kas pressimine aitaks?

Nikerdamist oli selle kotiga ikka üksjagu ja teinekord püüaks enne põhjalikumalt läbi mõelda, mida ja kuidas teha, oleks ehk nikerdamist vähem, seekord oli lihtsalt pilt peas, kuidas asi välja peaks nägema ja tee selleni lihtsalt kujunes tegemise käigus :)

Extreme makeover vol3

2007-03-01T21:50:00.000+02:00

Enne ...

Lõpuks sain valmis riided kolmandale lasteaianukule. Ega käsitöö tegemiseks hetkel eriti aega ei ole, töö tahab tegemist ja raha teenimist, vardaid või heegelnõela saan liigutada ainult siis, kui õhtuti teleka ees mingit seriaali vaatan (ja neid, mida vaatan, on päris väheks jäänud), seega võtab kõige valmimine kauem aega kui varem.
Seekord sai nuku omale suvisesse garderoobi kleidikese ja pearätiku ning talvisesse garderoobi bareti, salli, pluusi, tunked ja vesti. Ei tea kas sellepärast, et nukk oli põhimõtteliselt samasugune, kui esimene või mingil muul põhjusel, aga häid mõtteid, mida nukule teha, ei tulnud. Tulid sellised pudru-ja-kapsad-riided. Loodetavasti saan ma nüüd lõpuks esmaspäeval nuku lasteaeda tagasi ka viia, poiss pole ju juba üle kuu lasteaias käinud. Ja täna ta aevastas jälle :S
Pärast ...

Kui ma kunagi kodust kaugemale pääsen, peaks mõnest poest nööpe ostma minema, mu jaanuarikuine muhv on valmis, kuid ootab nööpe. Lootsin veebruari lõpuks valmis saada, aga ei saanud :( Koguaeg kardan, et Mann 12 koti projekti lukku paneb ja ma ei jõuagi viimast kotti üles anda :) Kas keegi teab, kus on parim valik puidust nööpe?

Lilledega kott

2007-01-30T10:58:00.000+02:00

Nädalapäevad tagasi sain valmis ka oma teise masinas vilditud/vanutatud koti.

Vastuseks leili33-le: tõepoolest pole ma varem selliseid kotte teinud :) Eks ma olen ikka teiste ilusaid kotte juba jupp aega vaadanud ja imetlenud ja kui oleks mu kodu lähedal kuskil pood, kust heiet osta, siis tõenäoliselt oleks ka varem ja juba rohkem neid teinud, kuna ma aga kodust suht vähe välja saan, siis linna peale poodidesse eriti ei satu. Nüüd viimane kord Viljandis vanemate juures käies ma muidugi avastasin, et Külli käsitööpoes müüakse heiet, nii et nüüdsest jääb see pood tõenäoliselt mu trajektoorile (lisaks antikvariaadile ja ühele Tartu tn kaltsukale, kust ma ikka läbi püüan käia, kui Viljandisse satun).
Aga kotist. Seekord heegeldasin kahekordsest heidest heegelnõelaga nr 5. Ka sangad heegeldasin seekord kohe külge. Heiet kulus 2 tokki (gramme ma ei vaadanud, aga eks nad ju enamvähem ühesuurused alati on). Lisaks tegin kotile kaunistuseks lilled: võtsin paar ribakest loori, mis mul koju olid jäänud iidamast aadamast ja kerisin need üle järelejäänud heidega, need kerakesed panin soki sisse, sidusin lõngaga kinni, et nad üksteisega kokku ei puutuks ja panin samuti masinasse (tagantjärele tarkusena oleks pidanud loori rohkem ribastama ja eri suundades kerima, nüüd jäid kerade sisud natuke pudedad). Kui need kerad masinast välja tulid, lõikasin nad pealt kuueks (lõikasin pisut ka kroonlehti tasasemaks), panin tolmukateks Tiimarist ostetud jubinad ja õmblesin lille tagaküljele prossi kinnituse, et soovi korral saaks lilli kotilt eemaldada või neid teise kohta paigutada. Lillede tegemise mõtte sain Mannilt (sellest kinnituslillest siis, need suured ja kaunid on minu jaoks veel teisest universumist).
Kunagi tuleb kotile ka vooder ja lukk, aga seda siis, kui õmblemistöid rohkem kuhjunud on, siis teen kõik ühekorraga ära.

Minu Haapsalu sallid

2007-01-29T10:08:00.000+02:00

Lõpuks ometi on siis kõik tähtsad üritused möödas, mille tarvis ma oma Haapsalu salle suures saladuses hoidsin. Juba eelmise aasta oktoobris hakkasin ämma ja ema sünnipäevadeks valmistuma (käisin Kirju Kummuti poolt korraldatud kursusel), ämm sai nüüd jaanuari alguses 65 ja ema jaanuari lõpus 55. Kursuselt saime kõik kaasa ka u 100 g peenvillast lõnga, millest minul jätkus terveks ämma salliks ja ema salli keskosaks, alles äärepitsi jaoks pidin uuest kerast lõnga võtma (õnneks oli Terje mulle seda juba varem toonud).

Mõlemad sallid said kootud varrastega nr 2,5. Sallide mõõdud on u 55 x 165 cm (mõned sentimeetrid siia-sinna).
Sallide mustrid on Leili Reimanni raamatust "Pitsilised koekirjad" (1986), ämma salli muster nr 136, ema salli muster nr 184.
Nüüd tuleb ennast kokku võtta, et ka enda sall valmis teha :)

Paar varasemat asja

2007-01-25T10:16:00.000+02:00

Eelmise aasta viimastel tundidel lõpetasin ühe väikese suvise kotikese heegeldamise, kott on mõeldud randmel kandmiseks, sinna sisse saab panna lõngakera ja poolelioleva pisema heegeldustöö. Kuna kott on nii hõre ja heegelnõela sinna kotti küll panna ei saa, siis heegeldasin kotile lisaks väikese heegelnõelahoidiku. Õpetuse sain Talking Crochet´ infolehest (siin on erinevaid infolehti, mida endale tellida saab), mis mulle aegajalt inboxi tuleb. Kuna ma lõngaks valisin second handist ostetud puuvillase lõnga, mida mul oli ainult üks tokk, siis pidin koti mustrit natuke muutma, et lõngast ikka jaguks, nupud tegin teistsugused, kui olid ette nähtud ja viimase rea jätsin sootuks heegeldamata.

Lisaks tegelesin eelmise aasta lõpus ja natuke ka uue aasta alguses helmestega kudumisega. Tegin päris mitu sellist lihtsa mustriga kaunistatud käevõru(randmesoojendajat). Enamus neist olen ära kinkinud nii, et pildile ei jäädvustanudki. Kootud on need kahekordsest peenvillasest lõngast varrastega nr 1,5, helmed (või on ikka pärlid? see helmes on nii võõras ja harjumatu sõna :S) on ostetud Tiimarist, mõnusa suure auguga, saab probleemideta lõngale ajada. Mõned käevõrud kudusin algul ka puuvillasest heegelniidist, kuid pärast kandmist selgus, et puuvillane venib liiga kergesti välja (vbl oleks pidanud kudumisel kasutama veel peenemaid vardaid või töö sisse seda kumminiiti kuduma vms).

Punane ja must

2007-01-19T23:46:00.000+02:00

Punane ja must oli siis detsembrikoti teema. Minul sai selleks minu esimene masinas vilditud kott. Punase ja musta heide ostsin Mardilaadalt, mõlemat 2 tokki ja enamvähem kõik kulus ka ära. Kudusin 4-kordsest heidest varrastega nr 8. Ruudustiku osa on kootud ribadena ja kokku põimitud, lootsin, et need ribad kõik üksteise külge jäävad masinas, aga seda ei teinud nad mitte, eks kude oli ju paks ka (tagantjärele targutades oleks ikka pidanud lihtsalt ruudud kuduma, oleks igatepidi lihtsam ja parem olnud, aga mis teha, kui see põimimise mõte ennast nii tugevalt mu pähe oli istutanud). Lootsin, et pääsen voodrita, aga pidin siiski ka voodri kotile tegema, tegelikult tuli voodrivajadus veel ka sellest, et kott jäi üsna karvane. Soovituse peale kraapisin seda küll žiletiga, aga see eriti midagi ei muutnud. Sangad käisid masinas kotist eraldi, õmblesin nad kotile külge hiljem. Mingit kinnitust kotile ei teinud.

Uus aasta, uued tuuled

2007-01-06T16:40:00.000+02:00

Nagu Terje juba kirjutas, käisime kolmapäeval koos Eleniga (kellele ma veel avalikult ei olegi tänu avaldanud selle suurepärase kingituse eest, mis ta mulle jõulude ajal tõi - suure kotitäie lõngu :) AITÄH AITÄH AITÄH :)) Kai juures, kes õpetas meile pottide-pudelite kaunistamist - värvisime, lakkisime, paigaldasime salvrätikuid. See oli nii tore ja seltskond oli tore ja sealtmaalt läks mu aasta juba palju paremaks, kui see enne seda oli olnud :) Minu proovitööks sai salvrätikuga kaetud karp (algselt oli salvrätik ainult kaanel, karbi värvisin ja krakleetasin, aga täna panin karbile ka ikka salvrätiku, see tundus antud juhul paremini sobivat).

Eile käisime Vunderis, kus Terje aitas mul kõike vajalikku kokku osta - värvid, lakid, pintslid, salvrätikud. Ja öösel kell 12 ma siis võtsin ühe vana A Le Coqi pudeli ja pintseldasin selle krakleelakiga kokku ja kuivatasin fööniga ja värvisin kollaseks. Hommikul rebisin natuke salvrätikult luuderohtu, panin pudelile ja lakkisin üle.

Täna ostsin Prismast lillepotte ja veel mõned salvrätikud ja ehk saan õhtul aega veel mõned pudelid-potid üle võõbata. See on ikka ütlemata tore tegevus! :) Ja nii kiiresti saab valmis. Ja on hea vaheldus nendele kiiretele asjatoimetustele, mis tegelikult tegemist tahavad. Aga küll ma kõigega hakkama saan, sest pere on haigustest paranemas, tuju on parem, elu ilusam. :)
Edit: näe nüüd, ühe olulise asja jätsin ikka ütlemata. Nimelt tahtsin tänada Heidit, tänu kellele mul asja vastu huvi tekkis. Varem olin küll näinud pilte siit ja sealt, aga kordagi ei tekkinud tahtmist ise proovida (isegi Käsitöö esimeses numbris oli artikkel salvrätitehnika kohta, mis mul küll alguses täiesti märkamata jäi). Aitäh Heidi!!! :)

SKS - sain kingituse salasõbralt

2006-12-12T14:17:00.000+02:00

Oli see reedel, kui mu salasõber mind kiusas ja ütles, et paki teele pani? Terve nädalavahetuse Viljandis muudkui närisin küüsi, et kes ja mis ja millal :) Esmaspäeval olime lastega kodus, kuna mõlemad haiged :(, köhivad hirmsasti, täna veel hullemini kui eile, palavikku õnneks pole. Nii et hommikul ma postkasti juurde ei jõudnud, küll aga õhtul, kui võtsime ette poeskäigu. Leidsingi postkastist teatise ja läksime loomulikult enne poodi postkontorist läbi. Täna ootasin, et saaks ilusatest asjadest päevavalguses ilusa pildi, aga mida pole, see on valgus :(
Aga paki sisust - seal oli kaks pakki teed (Lumekuninganna ja Talverapsoodia), väike šokolaad (millest ma vaevu-vaevu suutsin eemale hoida, aga tahtsin ju pildile saada) ja lisaks hüpersuper ilusad mõnusad sall ja kindad :) Kindad tegid kohe käed soojaks, nii et praeguse ilmaga nendega veel käia ei saa, aga eks nad ongi külmaks talveks mõeldud :) Ja sall - see on nii geniaalne! Just sellist mul vaja oligi! Sallidega on mul suht pahasti, mulle tegelikult meeldivad pikad sallid, mida saaks mitu korda ümber kaela keerata, aga selliseid on jube tüütu ju teha ja kui neid ümber kaela keerutada, siis hakkab kiiresti palav ja tegelikult ei kannata ma suurt pundart ümber kaela. Sellel sallil on olemas kõik pika salli positiivsed omadused ja puuduvad kõik negatiivsed. Geniaalne, nagu ma juba ütlesin! Põhimõtteliselt siis tegu salliga, mis koosneb lõngaribadest, mida hoiavad koos heegeldatud paneelid, millest need lõngaribad on läbi põimitud. Ja see värv - nii ilus oranž! Ja lõng - nii armas karvane! Ma olen väga väga õnnelik selle kingituse üle! :)
Pakis oli ka kiri, mis aitas mind minu detektiivitöös, lisaks ka õige saatjanimi. Pikk nimekiri, järjest nimede välistamine, väike guugeldus, lisaks piisikene kõrvaline abi ja kinnitus mu kahtlustele (aitäh, Elsa ;)) ja salasõber sai tuvastatud :) SUUR SUUR AITÄH SULLE!!! Tuleb välja, et me mõlemad oleme Viljandist pärit? :)
Ega ma teile veel ei ütle, kes mulle kingituse tegi, te peate ikka ise ka vaeva nägema ;)
Minu tehtud kingitus on ka juba ammu kohale jõudnud ja avalikuks tehtud. Kudusin Egaterile mütsi ja kindad, varjutehnikas. Väga väga pabistasin, sest võõrale inimesele mütsi teha on ikka väga keeruline, ma ei saa enamasti endalegi mütsi tehtud, kuna ükski ei sobi mulle, mis ma valmis teen. Istusin ikka päris kaua pilte uurides ja erinevaid mütse Egateri peas ette kujutades :) Loodetavasti tegin õige valiku.

Extreme makeover vol2

2006-12-04T18:26:00.000+02:00

Enne ...

Täna sain valmis järgmise lasteaianuku uued riided. Esimene mulje nukust oli üsna nukker, juuksed olid pusas, silmad poolkinni ja olek kuidagi räsitud, kuid pärast väikest pesu ja kammimist ja loomulikult uute riiete selgapanekut, sai tast päris kena säravate silmadega neiu :). Seekord tegin nukule suveks kübara, pluusi, seeliku, papud ja talveks kübara, mantli, saapad ja salomoni salli, lisaks ka patsikummid.

Pärast ...

Glaistig

2006-12-03T18:33:00.000+02:00

Glaistig on minu uus müts, muster on pärit netiajakirjast The AntiCraft. Juba kevadel käis mul peast läbi mõte, et mul võiks olla üks palmikutega müts. Küll ma otsisin sobivat mustrit, aga ei leidnud, siis püüdsin ise midagi leiutada, aga nende proovilappidega ei olnud ma teps mitte rahul ja need kuulusid kõik harutamisele. Kudusin siis suve hakul endale kevad-sügiseseks mütsiks lihtsa rullservaga mütsi, mille valmides kahjuks selgus, et see mulle kohe üldse ei sobi. Kuna nüüd sügis nii pikalt kestnud on ja mul peale villaste mütside midagi kapist võtta polnud, kerkis soov endale kevad-sügismütsi teha taas päevakorda. Juhuslikult sattusin The AntiCraft lehele ja nägin seal üht kena rohelist mütsi, ilusate üldse mitte traditsiooniliste palmikutega ja see müts meeldis mulle väga. Mõeldud-tehtud. Kudusin mütsi nr 4 varrastega, kuna tundus, et õpetuses ettenähtud varrastega oleks müts tulnud liiga suur, kuid kui müts valmis sai, läks see pähe ainult tütrele (harutada ma seda mütsi ei raatsinud, kui juba üsna alguses nägin, et see mulle väike tuleb). Võtsin siis uue lõnga ja ettenähtud vardad nr 5 ning tegin teise mütsi veel - see sai paras ja mis kõige tähtsam, mulle meeldis see minu peas (meeldib siiani :)). Seda, kui palju lõnga täpselt läks, ma ei tea, kuna mõlemad puuvillased lõngad olid second hand´ist ostetud ja kerasse keritud ja sildid (kui nad kunagi ka olid) ammu kadunud.

Poja peas on kadripäevaks kootud parukas, Hallowig, seda oli vaja kadripäeval, kui kõik poisid pidid lasteaias olema riietatud Kadrideks ja sellise soenguga oli siis meie Kadri (ma tegelikult õmblesin talle kiiruga seeliku ka, aga see ei ole näitamist väärt :P).

Rehepapp

2006-12-01T14:24:00.000+02:00

Ärge nüüd palun valesti aru saage, ma ei hakka siin raamatut lahkama, kui ma nüüd päris aus olen, siis pean hoopis tunnistama, et pole seda raamatut kunagi lugenud ja ei tea sellest midagi. Ürituses 12 kotti oli lihtsalt selline teema novembriks - Rehepapp. Algul võttis see teema ikka täitsa kukalt kratsima, ohkasin kergendunult, kui teema ingliskeelset nimetust nägin - Folklore. Mul oli juba mõte kõik täitsa olemas, et teen rahvusliku koti, hakkasin mustritki üles joonistama, aga siis rääkis mees mulle kratist. Kratt olla selline suvalistest asjadest kokku pandud olevus olnud. Mulle kargasid kohe silme ette mu proovilapikesed, millest saaks koti kokku panna, mis nad ikka niisama kasutult kapinurgas seisavad, ära ei raatsi ma neid ju nagunii visata. Ja nii mu novembrikott siis sündiski. Hulga lappe sain ära kasutada, suurem hulk jäi muidugi alles, aga tühja sest, küll ma nendega ka kunagi midagi teen.

Flickris näeb rippuvat kotti ka.

Tee lapsele midagi toredat! vol2

2006-11-24T15:27:00.000+02:00

Kunagi ammu-ammu sai heegeldatud üks kaisukaru. Pärast selle lõpetamist tahtsin proovida ka kaisukaru kudumist, algust sai sellega tehtud ühel kenal laupäeval. Enamvähem valmis sai uus karu suvel, kui paar nädalat Viljandis olime, ainsana jäid tegemata kõrvad. Tähendab ma kudusin küll kõrvad ka, aga need ei tulnud eriti ilusad, olid nad nüüd liiga väikesed või liiga suured, kes seda enam mäletab. Ja istuski see karu nüüd kõik see aeg kapi otsas ilma kõrvadeta, täna võtsin ennast kokku ja tegin kõrvad üks-kaks-kolm valmis. Kudumise asemel heegeldasin, see tundus lihtsam olevat.

Nüüd on siis mõlemal lapsel oma kaisukaru.

Extreme makeover vol1

2006-11-20T12:55:00.000+02:00

Enne...

Juba pikemat aega mõtlesin, kuidas ma saaksin lasteaiale, kus mu poeg käib, kasulik olla. Rahamägesid mul pole, mida lasteaeda investeerida, organiseerimisjulgusest jääb kõvasti vajaka, et rühmaaktiivis kaasa lüüa jne jne. Kui siis ükskord pojale järgi minnes tütar rühma mängunurka jooksis ja ma sealseid mänguasju nägin, tekkis mõte, et miks mitte käsitööga oma panus anda - nukkudele uusi riideid kududa-heegeldada. Eelmisel nädalal siis lõpuks võtsin julguse kokku ja küsisin ühe nuku endale koju kaasa. Eile õhtuks sain sellele nukule valmis suveriided - kübara, kleidi, aluspüksid, papud ning talveriided - müts, sall, kampsun, püksid, papud. Õhtuks viin nuku lasteaeda tagasi ja toon uue :) Peab ütlema, et oli äärmiselt tore neid riideid teha, väga ruttu said valmis ja uus omanik käitus tihedates proovides absoluutselt eeskujulikult, ei jooksnud eest ära ega pahandanud, kui ma ta käed selja taha keerasin :)

Pärast...

Midagi hingele

2006-11-04T10:46:00.000+02:00

Lõpuks siis valmis minu oktoobrikuukott sarjast 12 kotti, teemaks oli seekord Midagi hingele.
Unistamine on hingele hea ja unistama hakkavad inimesed tihti siis, kui mõnel kenal õhtul selgesse tähistaevasse vaatavad. Sellest siis inspireeritud minu seekordne kott. Lehitsedes Heegeldamise piiblit leidsin sealt koti jaoks täpselt sobiva mustri - tähistaevakirja (lk 85). Heegeldasin sellise täiesti tavalise ristküliku ja õmblesin küljed kokku. Kott käib pealt kinni väikese klapiga, mille all on trukk. Klapi kaunistuseks heegeldasin miniatuursed Maa ja Kuu. Rihma jaoks tahtsin tegelikult osta musti rõngaid, mis siis oleks heegeldatud ringidega vaheldunud, kuid kuna Abakhanis olid ainult sellised vasekarva rõngad, siis pidin need üle heegeldama. Koti esiküljele tikkisin veel ka kuldsed pärlid, mis tähti sümboliseerivad. Kokku tuli selline natuke pidulik kott, millega sobib näiteks teatrisse minna - ka see pidavat hingele olema :)

Kott on heegeldatud lõngast Edita (see on täpselt samasugune nagu Novita Butterfly) heegelnõelaga nr 3. Kuigi selle lõnga välimus mulle väga meeldib, on sellest asju teha paras piin. See on lõng, mis mulle kuidagi näppude külge jääb ja mida tuleb kududa/heegeldada hästi ettevaatlikult, sest kui paned varda või heegelnõela kogemata läbi lõnga, võib selle koha päris koledasti ära rikkuda.

SKSist ka - olen oma kingituse peaaegu valmis saanud, lõngaotsad veel peita ja natuke viimistleda, kui kõik hästi läheb, panen kingituse järgmise nädala alguses teele. Loodetavasti ei ole minu salasõber veel külma poolt ära võetud ;)

Valmistun sügiseks ja talveks vol 2

2006-10-20T12:51:00.000+03:00

Kudusin pojale mütsi ja kinnaste juurde lõpuks ka sobiva sallkrae. Lõngaks 7 Veljestä Moni Raita, vardad nr 3. Kõik need asjad on kootud ühest tokist, mis oli vist 150 grammine, õige natuke jäi lõnga üle ka. Kui varasemalt olen sallkraed kudunud nii, et rinna- ja seljapealne tükk ei ole omavahel õlgadelt ühenduses, siis sel sügisel olen kudunud ringselt. Edaspidi ma seda siiski enam ei tee. Lihtsam on sallkraed sättida ainult eest ja tagant, neil ringselt kootud sallkraedel tuleb lisaks sättida ka õlgade pealt, kui jopet selga paned ja see on minu arust tüütu.

Lisaks olen valmis saanud ka tütre talvise mütsi, millel sallkrae kohe küljes. Kasutasin juba enda poolt varemgi kasutatud õpetust - kudusin välimise mütsi, korjasin silmused varrastele ja kudusin sisemise mütsi, korjasin silmused varrastele ja kudusin mütsi külge sallkrae ka. Seekord kasutasin mustriks Koekirjade piiblis ilmunud korv-ja ripsmustrit (lk 60). Lõngaks erinevat värvi Novita Woolid, vardad nr 3.

Teistele

2006-10-17T14:30:00.000+03:00

Messil Laps ja Pere telliti mult üks müts. See on tegelikult täpselt samasugune nagu see müts, mille ma veebruaris juba tegin, kui varjukudumist esimest korda harjutasin. Erinevus on ainult selles, et vaja oli väiksemat mütsi ja paksemat, tegin samadest lõngadest (mingid villasegused lõngad on, nime ei tea, kogust ammugi mitte), ainult et kahekordselt siis. See varjukudumine on tegelt ikka lahe, kindlasti kunagi proovin veel endale ka midagi teha, võibolla võtaks isegi midagi suuremat ette, nt kampsuni või vesti vms.

Teine asi, mis ma viimasel ajal kellelegi teisele olen teinud, on üks suur heegeldatud kott (laius 45 cm, kõrgus 30 cm). See on heegeldatud täispuuvillasest lõimelõngast (kasutatakse kaltsuvaipade kudumisel) heegelnõelaga nr 3, kogusest, taaskord, ei tea midagi. Tegemist on sellise ümbriku-tüüpi kotiga, mustriks on erinevad heegelkirjad Heegeldamise piiblist (üles-alla heegelkiri lk 65; paaris poolsammaskiri lk 64; säbarkiri lk 83; nupud, nagu on õpetatud lk 33), sanga heegeldasin kinnissilmustest.
Hetkel on mul töös vähemalt 5 erinevat asja, mõned neist juba jõuluvana kotti, nii et neist ei kuule te enne aasta lõppu midagi ;) Ka Sooja Kingituse osas on edasiminekuid, nimelt mõte on olemas ja lõng ka ostetud, ainult tegemiseni ei ole veel jõudnud, vaja enne mõned asjad valmis teha, viimasele minutile ma kindlasti asja ei jäta, aga kiirustama ka ei hakka :)

Valmistun sügiseks ja talveks vol 1

2006-10-05T15:15:00.000+03:00

Ei ole ma vahepeal käed rüpes istunud, käed ikka käivad, mõnel päeval rohkem, mõnel päeval vähem. Igatahes on selge, et ega külm sügis enam kaugel ole ja talv ka varsti tulekul, seega vaatasin kogu pere varustuse üle ja leidsin, et nii mõndagi on puudu.

Kõigepealt minu enda sõrmikutel olid sõrmed nii kulunud, et neid enam kanda poleks sobinud, tegin siis uued. Värv on pildil küll totaalselt vale, tegelikult on nad sellised hallikasrohelised, päris kena ja tagasihoidlik värv minu arust. Lõngaks Novita Nalle (150 g tokk, sellest u pool on alles, vardad nr 1,5). Randmele tegin palmikutega sooniku ja käeseljale tagasihoidliku pitsisüdamekese (väikest viisi romantik nagu ma olen).

Teiseks kudusin endale talveks mütsi. See on mul juba varem järgi proovitud muster (ajakirjast Novita 4/2000). Lõngaks värske sügislõng - Novita Mondo (75% akrüüli, 25% villa). Kuigi tegemist üsna akrüülise lõngaga, olid lõnga värvid need, mis mind seda lõnga ostma panid (roheline, pruun ja sinine - väga ilus kooslus mu meelest). Kudusin varrastega nr 8, lõnga kulus natuke üle 100 g (tõenäoliselt teen lõngast, mis teisest tokist üle jäi, ühe lihtsa sallkrae veel selle mütsi juurde).

Tütrele kudusin terve komplekti sügiseks (eks saab tegelikult talvelgi kanda) - mütsi, sallkrae ja kindad. Kindad on pildil veel poolikud, kuid just natuke aega tagasi sain nad valmis, uut pilti ei hakanud tegema. Mütsi õpetuse võtsin ajakirjast Novita (talv 2004), põhimõtteliselt on tegemist sama õpetusega, mida kasutasid ka Krentu ja Vardamoor. Muutsin ajakirjas olnud mustrit nii palju, et kahanduse tegin ühtlase ja lõpetasin väikse nupuga. Lisaks heegeldasin mütsi ümber lillepärja (kannikesepitsi muster on pärit Heegeldamise piiblist, lk 136). Lõngaks oli Merino Soft (lõnga kulus kokku natuke alla 150 g ehk 3 toki), vardad ja heegelnõel nr 3.

Huh, viimane valmis ehk Minu suvi

2006-09-28T10:21:00.000+03:00

Te kindlasti ei usu, sest ma ise ka eriti ei usu, aga mu kaua tehtud kott on nüüd lõpuks valmis. No oli sellega ikka nikerdamist! Esitan selle koti ka 12 kotti raames septembrikuukotiks (teemaks oli seekord Minu suvi). Miks see kott siis minu suvest on? Aga sellepärast. et ma tegin juulis Päikesekoti, mis mulle endale väga meeldis (välja arvatud värv, no kollane ei ole minu värv) ja see uus kott on uuem ja parem versioon sellest.
Seekord tegin koti Novita Jasmin lõngast, heegelnõela ja varrastega nr 3. Ühel pool tegin heegeldatud osa kahekordse, nii et seal on selline pisike lukuga tasku. Peale tikkisin ristpistes mustri (muster on kombineeritud kahest erinevast rahvuslikust mustrist Aino Praakli raamatutest Kirikindad I ja II - esimesest Helme kinnaste põdrasarvekiri lk 26 ja teisest Nõo kindakiri lk 12-13). Algul küll plaanisin mustri sisse kududa, aga kuna ma suutsin juba esimese mustrirea alguses vea teha (avastasin selle vea teise rea lõpus) ja kuna read olid ikka üle 200 silmuse pikad, siis mõtlesin, et harutamist võib palju tulla ja see võib oioi kui tüütu olla. Seejärel olin kindel, et silman mustri peale, aga kui asjaga sinnamaale jõudsin, tekkis mõte, et miks mitte proovida hoopis ristpistes tikkimist. Ja nii ma siis tegingi. Pool tikkimistööd sain valmis sellel päeval, kui meil aknaid vahetati, selles mõttes olen neile töömeestele täitsa tänulik, et neil selle vahetamisega terve päev läks. Kõige hirmsam töö, voodri õmblemine, oli siis veel viimane pingutus. Mõõtsin omaarust täpselt ja joonistasin sirkli abil lõike ja puha, aga millegipärast pidin voodrit kokku õmmeldes ja koti külge ühendades ikka mitu korda harutama ja voodrit kohendama. Osad õmblused tegin masinaga, osad käsitsi. Luku õmblesin käsitsi, kuna masin sinna ligi lihtsalt ei mahtunud. Hetkel on kott pealt lahti. Ma ei tea, kas see nii jääb. Mingi kinnitus võiks seal vist ikka olla, olen mõelnud trukile, mis heegeldatud osad koos hoiaks ja nööbile (nööbiga variant on paha sellepärast, et siis nööpauk kataks kinni luku ja sealt ei saaks asju ilma nööpi avamata kätte). Eks näis.

SKS

2006-09-25T19:26:00.000+03:00

ehk Soe Kingitus Salasõbrale. Viimasel nädalal otsustasin ennast ikka kokku võtta ja ära registreeruda. Eile oli viimane tähtaeg registreeruda ja täna sain oma salasõbra ankeedi juba kätte. Mida ma talle teen, ei ole ma veel otsustanud. Kuna tegemist on minu jaoks täiesti võõra inimesega, siis võtab natuke aega ka temaga tutvumine ehk siis tema blogi, mis tal õnneks on olemas, lugemine.

Vastuseks uudishimulikule külalisele: sügisjoped on mul hall ja pruun ja talvejoped hall ja must ehket sellised suht värvitud ja vajaksid hädasti särtsu juurde. Ja sall võiks ikka külma talve jaoks olla selline mõnus ja soe ja pehme. Sama käib kinnaste kohta. Õhtukleidis mind vaevalt kunagi kohtab :)

Kolm tehtud, üks veel poolik

2006-09-16T21:29:00.000+03:00

Niisiis on ainult üks asi veel poolik ja enne, kui ma selle valmis saan, ma uusi asju ei alusta. Või no vähemalt selline plaan mul on :)

Ema kampsun on valmis. Kuna ta on kootud puuvillasegusest lõngast (ostetud second handist) ja kolmveerand-varrukatega, siis võibolla oleks õigem nimetus selle kohta pluus kui kampsun. Kuna lõng on selline säbruline, siis ega see pilt hästi välja ei tulnud ja ega ka servapitsi eriti näha ei ole (pitsi muster muidu pärit N. Epsteini raamatust "Knitting On the Edge", arbor lace, lk 81). Poole kampsuni peal olin kindel, et lõnga jääb puudu ja mõtlesin juba paaniliselt, et kust ma küll midagi sobivat juurde leian, kuid lõpuks osutus see lõng väga petlikuks ja jäi teda natuke ülegi.
Ohh, nüüd on siis ainult mu kott jäänud. Tikkimise jõudsin täna valmis, nüüd siis veel sang ja vooder ja lukk ehk siis kogu see raskem osa, aga ega mul pääsu pole, kotti on mul vaja. Mida rutem, seda parem.

Kaks tehtud, kaks veel teha

2006-09-14T17:52:00.000+03:00

Enne kui käsitööst rääkida, tahaksin siiski veel remondil peatuda, õigemini küll remondimeestel. Siiani olen kõige ja kõigi kallal vingunud ja ainult negatiivset näinud, siis täna tahaksin ühe positiivse seiga välja tuua. Nimelt kui uued radikad oli meil paika pandud, siis tuldi ja võeti nad uuesti maha, selleks, et me saaksime radiaatoritaguse seina korda teha (vanast radikast jäid ju tohutud augud seina). Tänaseks on need seinad meil enamvähem korras ja kutsusin siis töömehe, et ta need radiaatorid oma õigele kohale asetaks. Ja kujutage ette, ta võttis täiesti vabatahtlikult esikus oma koledad ja mustad saapad jalast ära, enne kui tubadesse läks! Ma olin nii meeldivalt üllatunud :)
Informatsiooni mõttes - tegemist oli Alice Messtechnik OÜ töömehega.
Aga nüüd siis sellest õlarätikust, mis juba tükk aega pildistamisjärjekorras oli. Kui ma Andrew Lloyd Webberi Galal käisin, siis oli selline jahe suveõhtu ja väga paljudel olid õlgadel suured heegeldatud õlarätikud. Enamus neist olid motiividest heegeldatud. Ja nad kõik nägid nii kenad välja, et ma mõtlesin, ma tahan ka endale sellist suurt õlarätikut, mida jahedal suveõhtul õlgadele saaks võtta. Kodus otsisin mis ma otsisin, aga ühtki sobivat motiivi ma ei leidnud. Ja kui siis ükskord piiksupirxu (ma arvan, et ta oli esimene, kelle blogist neist lugesin) salomoni sõlmedest juttu tegi, siis ma vaatasin, et ohoo, paistab kena ja proovisin ja oli väga lihtne ja tore neid heegeldada ja tulemus jäi ka ilus. Seega just selles tehnikas ma endale siis kolmnurkse õlasalli tegin. Lõngaks Steinbach Wolle Merino Soft, kokku kulus seda umbes 250 g - 4 tokki rätikule ja 1 tokk narmasteks, heegeldasin heegelnõelaga nr 3. Hästi mõnus ja pehme ja soe rätik sai :)

Üks valmis, kolm veel teha

2006-09-05T19:17:00.000+03:00

Nii, nüüd on siis esimene neist neljast pooleliolnud asjast valmis. Kaks nädalat kudusin ma seda valget palmikutega kampsunit. Kampsun on mohäär/akrüüllõngast, kudusin varrastega nr 3,5. Tegemist oli tellimustööga ja kampsuniomaniku ideedega. Minu jaoks oli see elu teine raglaanlõikega asja kudumine (varem olen endale ühe suvepluusi kudunud). Palmiku muster on pärit ajakirjast Moda 5/2005. Üldjoontes olen tööga rahul, eks ühtteist oleks ikka paremini või lihtsamalt saanud teha, aga iga kogemus ju õpetab, järgmine kord tean juba paremini.
Ja nüüd edasi järgmiste poolikute kallale :)

Olgu, nüüd küll aitab!

2006-08-16T10:40:00.000+03:00

Kirjutasin, et reisilt koju jõudes heegeldasin poole ööni. Kas teate, mida? Eks ikka neid heegeldatud pärlikeesid. Oeh. Ma tahaks ühe ikka endale ka lõpuks teha, aga ma kohe ei leia seda õiget värvi. Ja nii ma siis teengi neid niisama. Tegelikult on neid hea teha, sest mõtlema eriti ei pea ja valmis saavad kiiresti. Aga ma olen neid ikka juba liiga palju teinud! Et nüüd pean nende tegemisega pausi. Vähemalt mõne päeva kindlasti!
Sest hetkel olen ma vaimustuses hoopis teisest asjast - nimelt Salomoni sõlmedest ja nagu lugeda võis, suutsin seda vaimustust levitada :) Ja kui kõik hästi läheb, siis juba üsna varsti saan ma endale õlasalli, mida ammu igatsenud olen :)

Edit: Salomoni sõlmi näeb nt siin ja siin.

Päike ja äike

2006-07-24T11:37:00.000+03:00

Taaskord siis 12 kotti teema. Seisis mul kodus üks suur rull väga peenikest väga kollast akrüüllõnga ja ei osanud mina arvata, mida ma sellega küll peale hakkan, aga kui hakkas kotiprojekt, mõtlesin kohe, et sellest saaks mingi koti. Selga sellisest lõngast midagi ei teeks, kollane ei ole kohe üldse minu värv, aga päikesekotiks sobib see ideaalselt. Kuigi Mann kuulutas augustikuu vanade võlgade likvideerimise kuuks ja oleks võinud selle kotinäitamise jätta augustiks, sain ma kotid juba valmis ja näitan nad nüüd kohe ikka ära. Algul plaanisin teha ühe koti (kuna kerisin lõnga 6-kordseks, arvasin, et läheb seda palju), aga lõnga jäi üle ja valmis teine kott. Lõnga jäi ikka natuke üle ja tegin veel kolmanda ka. Kokku sai selline tore päikeseperekond - isa, ema ja laps ;)

Alustasin kotitegu keskelt kinnissilmustega ringselt heegeldades, edasi tegin natuke sambaid ja siis läksin üle kudumisele. Nii tegin valmis kottide kaks poolt, mis lõpuks omavahel kokku kudusin. Sangad heegeldasin. Kui kotid valmis said, mõtlesin, et võibolla peaks ka voodri või pealt mingi kinnituse tegema, aga ei ole mul siiani ühtki head mõtet, milliseid või kuidas teha, ilma tunduvad paremad.

Midagi uut ja midagi vana

2006-07-24T11:12:00.000+03:00

Alustaks siis vanemast - inspireerituna Knittyst (täpsemalt siis Messilast), otsustasin pisut täiendada oma lihtsat suvepluusi. Motiivid heegeldasin eraldi valmis ja õmblesin siis pluusile. Algul proovisin küll tikkida, aga see ei tulnud mul eriti hästi välja. Minu arvust näeb pluus nüüd palju parem välja :)

Ja uuem asi - poeg käis mulle juba üsna mitu kuud pinda ja nõudis peapaela. Ma küll püüdsin talle selgitada, et see nagu rohkem tüdrukute värk ja nii, aga ei jõudnud see talle kohale. Niisiis, eile ta selle peapaela endale sai.

Tutvustan teile oma väikest ehmatanud 80ndate aeroobikakuningat:

Puu- ja juurviljad

2006-07-13T23:12:00.000+03:00

Juulikuu teemaks on 12 kotil "Puu- ja juurviljad". Mina isiklikult oleksin selle teema sügisesse lükanud ja sellisel tõsiselt kuumal suvekuul eelistanud teemat seoses Päikese ja/või äikesega, aga tegelikult pole ju suurt vahet. Mann võttis mu ettepanekut liiga tõsiselt ja kuulutas juulikuuks välja 2 teemat :) Elsa arvas seepeale, et nende kahe teema kuldseks keskteeks on marjad - ja sealt mu idee teha väikesed marjakujulised mündikotid. Valmis sai heegeldatud mustikas, ploom, vaarikas ja maasikas (ploom on küll liiga väike võrreldes marjadega, aga no mis teha :)). Kotte saab kanda nii kaelas kui randmel (viimasel juhul tuleb pael lihtsalt lühemaks lõigata/siduda) ja sinna võib peale müntide ka midagi muud väikest panna, kasvõi näiteks ehteid.
Päikesekoti teen ma ka, tegelikult isegi kaks, aga natuke läheb nendega veel aega :)

Meri

2006-07-13T23:03:00.000+03:00

Veidi hilinenult, kuid lõpuks siiski, õnnestus mul pildile saada "Mere"-teemaline kott (sarjast 12 kotti), see peaks siis oma siniste värvidega merelaineid ja mustriga kalasoomuseid meenutama. Mees mul igatahes tabas kotti nähes kohe teema ära :) Esimest korda kasutasin poest ostetud sangasid ja esimest korda õmblesin kotile lukuga voodri (ma ikka mitu korda harutasin enne kui enamvähem hakkama sain, oeh).

Operatsioon "Saabas"

2006-06-12T14:23:00.000+03:00

Ühel sellisel toredal lehel nagu digiSTOOP on nüüd alanud operatsioon "Saabas". Kutsun kõiki kaasa elama ja osalema! :) Kogunenud saapaid näeb siin.

Mütsirida

2006-06-09T14:49:00.000+03:00

Seoses peatse suve saabumisega (no loodetavasti ta ikka tuleb, täna on juba päris lootust andev ilm) olen valmis saanud mitme mütsiga. Liblikaga kübar ja nuppudega kübarad on heegeldatud Elsa järgi (originaalid siin ja siin), pitsmütsi tegin tütrele enda vana mustri järgi (millegipärast on see nii armsaks saanud, et olen neid pitsmütse juba päris mitu teinud aegade jooksul), lihtne murumüts läheb tõenäoliselt Tartu Hansalaadal müüki (ma loodan, et ma sinna ikka minna saan), sama kehtib ka rullservaga mütsi kohta (tegelikult oli algselt plaanis endale kevadisteks ja sügisesteks kehvadeks suusailmadeks puuvillane müts kududa, aga nagu ikka, pärast mütsi valmimist oli selge, et see mulle ei sobi).

Palju palle ja kaelakeed

2006-06-05T14:06:00.000+03:00

Lõpetasin nüüd kaelakeede heegeldamise. Kõik pallid, mis ma Tiimarist ükskord ostsin, said üle heegeldatud ja kokku sain 3 kaelakeed. Kaks neist puuvillase lõngaga, üks linase lõngaga heegeldatud. Ei tea, kas viga on minus või nendes keedes, aga need suuremate pallidega ehted minu kaelas küll kuidagi kenasti ei hoia, nii et ainus kee, mille ma endale jätan (mis muidugi ei tähenda, et ma seda ka kanda saaksin, sest tütar pistab need pallid kohe suhu, kui saab ja pärast seda on pabermassist pallide elu õhtal kah), on see kõige väiksemate pallikestega.

Saturday night fever ...

2006-05-30T09:23:00.000+03:00

... ehk siis maikuu kott. Kuna ei leidnud ma aega, et endale vinget vöökotti teha nagu plaanis oli, siis esitan asenduskoti - oma uue mobiilikotikese. Pikka paela seekord külge ei pannud, panin lühikese, just paras laupäeva õhtul pittu minnes randmele riputada. Mida muud olekski peale telefoni vaja kaasa võtta, rahakott ju mehe käes ;)

Ühtlasi näitan ka valminud mobiiltelefoni kaunistust. Nii nagu paljud teised, olen ka mina vaimustuses nendest üleheegeldatud pallidest ja juba ammusest ajast on südamed ühed mu lemmikkujundid. Esimest korda sai lõpuks ka pärleid tikitud.

Veel üks müts - igaks juhuks

2006-05-29T11:28:00.000+03:00

Juba eelmisel nädalal sain veel ühe suvise kübarakese tütrele valmis, kuid kahjuks ei olnud tütar nõus modelliks olema. Panin kübara talle pähe ja selle ajaga, kui fotoaparaati kätte võtsin, oli müts peast ammu kadunud ja nii ikka oma kümme korda järjest ja mitmel päeval. Täna siis lõpuks õnnestus pilti ka teha. Venna pall ja padja alla peidetud püksid osutusid köitvamaks kui emme kiusamine :) Muidugi mitte kauaks :)

Roosa müts tütrele

2006-05-22T10:22:00.000+03:00

Enamus riideid, millega tütar praegu käib, on venna vanad riided (ehk siis enamjaolt sinised) ja selleks, et ta pisutki plikalikum välja näeks, peab ta vähemalt tüdrukule sobivaid mütse kandma. Mul on selle üle muidugi ainult hea meel, et uusi mütse vaja on :) Ja nüüd on tütrel siis lõpuks üks roosa müts. Lõngaks pehme meriinovillane beebilõng (kuna ilmad on nagu nad on, siis saab sellega veel vist päris kaua käia). Kõigepealt kudusin valmis mütsi ja seejärel serva, õmbelsin serva mütsi külge ja katsin õmbluse kootud paelaga (käsitsi pidin selle paela kuduma, sest seda vinget aparaati, mis töö minu eest ära teeks, ei ole ma endale veel ostnud :( ) Kusjuures serv on ainult enamusel mütsist, mitte tervel mütsil, seega on tegemist pigem nokamütsi kui kübarakesega :)

Pluus Vogue Knittingust

2006-05-19T14:59:00.000+03:00

Viimases Vogue Knittingus (spring/summer 2006) on väga palju ilusaid pluusikesi. Kui tavaliselt leian ma mõne üksiku eseme, mida järgi tahaks teha, siis seekord on neid ikka kohe väga mitu. Aga oli üks pluus, mis jäi mulle kohe eriliselt silma, nö armastus esimesest silmapilgust :) Ja eile suutsin ma lõpuks poes ära käia ja sobiva paela ära osta, nii et nüüd on see pluus mul valmis. Ise olen tulemusega väga rahul :) Ettenähtud lillekesed jätsin külge panemata, ilma tundus parem. Soonik ja pits on puuvillase/viskoosisegustest lõngadest, põhilõngaks tavaline linane (pisut puine ta ju algul on, aga kuna ma varem ka ühe kampsuni olen sellest linasest kudunund, siis ei olnud see mulle üllatus ja mind ei sega, suvel seljas täitsa mõnus minu arust). Pilt ei ole kahjuks kõige parem, sest valgustingimused praeguse ilma juures on nagu nad on (minu pildistamisoskused pole muidugi ka ilusa ilma korral kiita :)).

Kiire mütsitegu

2006-05-18T15:47:00.000+03:00

Kuna eile, täiesti ootamatult, sündis mu heal sõbrannal tütar (ootamatult selles mõttes, et tähtaeg ju alles järgmisel nädalal) ja täna me lähme neid õhtul vist haiglasse vaatama, siis tegin kiiresti uuele ilmakodanikule pisikese roosa mütsi. Enne oli neil poiss juba olemas ja nüüd siis poisile õde ka, täpselt nagu meie pereski :) Ka ligi kuu aega tagasi sünnitanud sõbranna sai komplekti täis, tal oli küll varem tütar ja nüüd tuli poiss. Kuna nad aga Kuressaares elavad, siis neile saame alles suvel külla :( Nii et beebibuum on täies hoos - tean veel vähemalt 6, kel sel aastal peresse lisa oodata :) Nii tore, nii tore! :)

Taaskord üks automüts

2006-05-15T15:09:00.000+03:00

Eelmise nädala lõpul sain valmis taaskord ühe automütsi. Tehtud sai see tellimise peale ja nüüdseks on ta juba ka uuele omanikule üle antud :)
Hetkel pusin suvise pluusi kallal, olen jõudnud juba varrukateni, nii et lõpp ei ole enam kaugel :) Edasi peaks ette võtma maikuu koti, mõte on olemas, pean veel otsustama, kas koon, heegeldan või hoopis õmblen (see viimane on muidugi enam kui kahtlane :))

Clapotis valmis ja jalgpallimüts ka

2006-05-07T18:19:00.000+03:00

Kudumise osa Clapotisest sai valmis juba nädala sees, aga ära venitasin ta alles täna. Kuigi lõpptulemus mulle täitsa meeldib, ma teist korda ei viitsiks selle kudumist vist ette võtta. Nagu juba varemgi hädaldasin, nr 3 varrastega venis see kudumine mul kohutavalt.
Teine asi, mille viimistlemisega täna lõpuks valmis sain, oli jalgpallimüts viimasest Käsitööst. Pärast pressimist ja venitamist on müts enamvähem, millegipärast tuli minu müts väga madal, ajakirjas pildil paistab ta sügavam (kahjuks pole seal modelli peas, et saaks täpsemalt võrrelda), aga samas ega suvel ju peale pealae midagi varjama peagi.

Kevadine kübar ja kindad ka

2006-04-27T10:14:00.000+03:00

Oi küll nüüd on laiskuse hoog peale tulnud! No kohe mitte ei viitsi blogida, kuigi arvutis istun endiselt ja käsitööd teen ikka ka vaikselt. Kuigi sellega on ka nii ja naa. Clapotis on pooleli, ikka veel. Nr 3 varrastega teen ja no nii aeglaselt läheb edasi. Vahepeal alustasin isegi totaalse suurpuhastusega kodus, et sellest tüütust kudumisest viilida :) Sest otsutasin, et ei alusta enne midagi uut, kui sall valmis. No välja arvatud siis tütrele mõeldud heegeldatud kübar ja kindad. Need olid hädavajalikud, sest üks müts oli tal pesus ja see, mis peas, oli ikka totaalselt väike ja kindad olid käes villased, aga praegu juba väljas ju soe. Aga nüüd ma rohkem midagi uut ei tee, enne kui Clapotis valmis. Vot!

EDIT: Ja näe vana pea mul juba :( Tahtsin ju Vardamoori ka tänada, et tuletas meelde, kuidas lihtlabast kinnissilmuspinda on imelihtne huvitavamaks teha!!!

Seekordne saak Viljandist

2006-04-18T14:40:00.000+03:00

Esiteks tõin ma Viljandist ära mõned lõngad - villastest saaks ühe kampsuni ja puuvillaseviskoosisegusest lõngast ühe suvise pluusikese. Nagu pildilt näha, siis punane (vist peenvillane) lõng läks juba loosi ja kuulus Clapotis on pooleli (jah ma tean, et suvi tulemas, aga suvel on ju ka jahedamaid õhtuid, mil tahaks salli õlale võtta).

Pühapäeva hommikul käisime Fellinis (ehk siis vanas Ugalas nagu mu ema ütleb, tegelikult nimetatakse seda maja praegu vist hoopis kuidagi kolmandat moodi), kus toimus mingi kanga-ja-stuffi müük (mingi paks soomlane müüb seal aegajalt kangaid, paelu, kumme, nööpe imeodava raha eest). Ema uuris kangaid, mina uurisin nööpe (nööbid maksid 5.-/pakk, ostsin 4 pakki), oi jeerum, kui mustad mu käed olid pärast selles nööbikastis sobramist. Seal oli üks huvitav kast pannaldega ka, aga kui ma sinna sobrama tahtsin minna, siis kargas see soomlasest vanamees ligi ja sõimas mu läbi, et see on vale kast ja ma ei tohi seal sobrada (no kui sa vale prahi kaasa võtsid, pannud see siis kuskile nurga taha silma alt ära eksole). Aga noh, las ta siis olla.

Poja kindad said ka valmis lõpuks (nüüd kui suur soe peaaegu käes), see lõngaotste peitmine võtab selle asja juures alati kõige rohkem aega, aga tehtud see nüüd sai.

Kirjud lõngad

2006-04-12T09:27:00.000+03:00

Kuigi olen püüdnud uusi lõngu mitte osta, juhtus nii, et eelmisel nädalal olin ma millegipärast pahas tujus ja kui mul on paha tuju (ja kui ma siis juhtun poes olema), siis kipun ma raha raiskama. Ja seekord raiskasin siis lõnga peale (kuigi jah, ega see ju tegelikult päris raiskamine pole, eksju?) ja ostsin esimest korda kirjut lõnga - Nalle Colori. Sattusin hoogu ja kudusin 4 paari sokke. Ühed endale, ühed pojale, ühed tütrele ja ühed tütre suuruses sokid on veel üle ka (teise paari väikseid sokke kudusin selleks, et kogu lõng ära kasutada). Päris vahvad sokid tulid minu meelest ja tore oli kududa sellisest kirjust lõngast.
Kuna pojale kevade puhul uut mütsi vaja oli, siis ostsin ühe toki kirjut lõnga veel, sedakorda 7 Veljestä Moni Raita sinist. Sellest sai siis müts, mille Rapla padjaklubi ajal valmis sain. Nüüd siis näitan pilti :) Ja et lõnga on kõvasti üle ja pojal eelmised sõrmikud väikesed, teen sellest vist ühed sõrmikud ka talle.

Tee lapsele midagi toredat!

2006-04-11T09:38:00.000+03:00

Kullaketrajate foorumis oli juba ammu Heidi üleskutse teha lapsele midagi toredat (kas oma lapsele või võõrale lapsele - pole vahet). Minul oli juba varem plaan teha mõlemale lapsele kaisukaru ja see plaan sobis üleskutsega kenasti kokku. Esimene kaisukaru on nüüd valmis (mehe sõnul küll liiga peenike ja poja sõnul näeb välja nagu koer). Tahtsin heegeldada ühes tükis, võimalikult väheste õmblustega, mingit õpetust või lõiget ees ei olnud, sellepärast ta selline tuligi, harutada ka ei viitsinud. Kuigi mõtlesin, et lähen ostan poest korralikud silmad ka, no ei ole olnud mahti. Ja käruga ju Abakhani ei lubata, silt on ukse kõrval - ainult valgetele. Järgmise karu teen siis paksema ja karulikuma ninaga ja õigete silmadega.

Midagi tüdrukule, midagi poisile

2006-04-05T12:12:00.001+03:00

Mõni aeg tagasi heegeldasin tütrele papud ja peapaela ning pojale suveks nokamütsi.

Lihtne sallike kingituseks

2006-04-04T11:03:00.000+03:00

Eile käisin ühe sõbranna sünnipäeval ja kuna teada on, et roosa on tema üks lemmikvärve, siis heegeldasin talle salli. See ei ole külma eest kaitsev sall, vaid selline ilusall. Seda võib kanda ka pähe või vööle seotuna. Õpetuse leidsin viimasest Novita numbrist (kesä 2006), tegemist väga lihtsate ja ilusate motiividega minu meelest.
Täna hommikul jalutasin taaskord naiivselt R-kioskist ja Prismast läbi, et ehk on nüüd juba üle nädala tagasi ilmunud ajakiri "Käsitöö" müüki tulnud, aga ei, loomulikult mitte, millegipärast on otsustatud seekord fänne mõnitada ja asjatult jooksutada. Miks ja kus seda hoitakse ja varjatakse?

Vanast uus - järjekordne kott

2006-04-03T10:05:00.000+03:00

Niisiis kolmas kott sarjast 12 kotti (vaata siia ka).
Kes mäletab, siis kunagi aegade alguses (st minu bloginduse alguses) ostsin ma second handist ühe kampsuni, mille ma üles harutasin ja millest ma üht suurt õlarätikut püüdsin heegeldada (kusjuures alustasin seda rätikut ikka oma viis korda vähemalt :P), aga ei olnud see lõng rätikuks hea. Aega võttis, aga kohale jõudis. Nüüd sai sellest harutatud lõngast siis hoopis üks kott. Selline mõnus märss, millega poes käia. Selleks, et kootud kott väga välja ei veniks (samas, kui vaja, siis ikka natuke veniks ka), tegin ta triibulise, palmikkude vaheldumisi labase parempidise koega. Sangad kudusin palmikkoes. Ja kuna ma pärast koti valmimist ühe väikese kera lõnga veel leidsin, sai kott endale poja ka.

Roosadus jätkub...

2006-03-27T10:50:00.000+03:00

See, et ma ammu kirjutanud ei ole, ei tähenda, et ma midagi teinud pole. Lihtsalt vahepeal valminud aprillikuu kotti (sarjast 12 kotti) ei saa ma ju arusaadavatel põhjustel veel näidata (jaa jaa, püüan Kajaka ja Vardamooriga sammu pidada ja neist ette rebida - nad tavaliselt alati esimesed, kes kotte näitavad, nüüd neil konkurent ;)).

Kuna mul jäi seda roosat lõnga märtsikuukoti tegemisest üle, siis otsustasin, et pean selle kõik viimseni ära kasutama, seega tegin koti juurde natuke vidinaid - mobiilikoti (mis tegelikult vajaks ka mingit kinnitust, trukki äkki?), juukseklambri, käevõru ja käe- või jalaehte. Ja nüüd küsimus suurele ringile - mida ma nende asjadega küll peale hakkan? Minust sellise roosa kandjat ei ole, tütar ka veel liiga noor. Ootan pakkumisi ;)

Esimene... tõsiselt roosa kott

2006-03-20T10:26:00.000+02:00

Sain päranduseks tõsiselt roosat lõnga ja küll ma siis mõtlesin, et mida sellega teha, niisama ära visata ka ei tahtnud, aga selge, et ühtki seda värvi riietuseset endale selga ei paneks. Ainuke asi, mis ma suutsin välja mõelda, mida sellest teha, oli selline tõsiselt roosa beibekott. Mõeldud, tehtud. Kõigepealt heegeldasin need lilledega motiivid ja ühendasin, edasi heegeldasin kotiosa. Sangad punusin lõngast. Selleks, et varjata sangade kinnituskohti, tuleks kotile võibolla ka vooder teha, aga seda ma veel mõtlen ja väga oluline see nüüd ka ei ole.

Lihtne suvine pluus

2006-03-19T09:01:00.000+02:00

Niisiis olen vahepeal valmis saanud ühe äärmiselt lihtsa täispuuvillasest lõngast kootud suvise pluusikese. Esimest korda elus kudusin raglaanlõike järgi (ei olnudki nii keeruline kui kartsin ;)). Püüdsin kududa õmblusteta, st nii kehaosa kui ka varrukad kudusin ringselt. Kaenla alt katsetasin küll nii küll naa, lõpuks otsustasin selle variandi kasuks, mida soovitas Cairbre. Samas järgmisel korral teen kas kõik õmblustega või siis koon vähemalt kaenla alt silmused maha ja teen sinna õmbluse. Kuna tegemist oli üsna libeda lõngaga, siis venisid need silmused kaenla all üsna välja ja pookimine (et näha ei jääks) oli üpris raske. Tavalise sooniku asemel tegin nii kehaosa kui varrukate allserva ja kaelaauku palmiksooniku. Pluusi mõte ja lõige on pärit ajakirjast Novita kevät 2006 (mudel 21).

2 uut mütsi

2006-03-13T10:49:00.000+02:00

Nädalavahetusel sain valmis kaks uut mütsi. Ei midagi uut, selles mõttes, et olen mõlemat mütsi ka juba varem kudunud.
Esimene on automüts - see läheb ühele poisile suvemütsiks.
Teine on selline lihtne villane soonikmüts - ühele meesterahvale veel järelejäänud talveks.

Kuna märts on juba poole peal, siis on viimane aeg hakata mõtlema märtsikuukotile. Kuigi plaanisin selle koti õmmelda ja mõtegi oli/on täitsa olemas, jääb see seekord siiski teostamata. Kuna olen õmblemises alles algaja, siis ei ole mul kodus absoluutselt mitte mingisuguseid kangaid, aga mu mõtte teostamiseks läheks vaja palju erinevaid kangajupikesi. Kahjuks on mul kodus totaalne ruumipuudus, nii et uute asjade (ehk siis kangahunnikute) jaoks ei ole lihtsalt ruumi. Samas on mul kodus selgelt liiga palju lõnga, nii et püüan kottide tegemisega oma varusid vähendada nii kuis jaksan.

Veel varjutehnikas mütse

2006-03-02T09:23:00.000+02:00

Olgu olgu, tunnistan ausalt üles, et sattusin pisut hoogu. Aga see varjukudumine on nii lahe!
Tegelikult oli esimene, sinise ja halliga kootud müts mõeldud mehele, aga talle kohe mitte ei sobinud see soonik seal all servas, seega järgmise, rohelise, mütsi tegin soonikuta ja et kudumist põnevamaks teha - spiraalsete triipudega.
Ikka ei jäänud mees rahule - kuju polevat õige mütsil, et liiga muna. Oranzhi mütsi tegin siis kõrgema, kahandasin aeglasemalt.
See müts enamvähem sobis, aga kuna mul oli juba hoog sees, siis tegin ühe mütsi veel, seekord siis hoopis punase ja siksak triipudega.
Nüüd aitab mütsidest! Natukeseks. Vist.

Müts ja varjukudumine

2006-02-27T09:20:00.000+02:00

Tellisin endale mõni aeg tagasi ajakirja Novita, selle tellimusega kaasnes juurdepääs nende Klubi-lehele, kus palju igasugu õpetusi üleval. Leidsin sealt ühe lihtsa pibo (Illuusiopipo), mis kootud varjutehnikas (shadow knitting) ning kuigi ma soome keelest midagi aru ei saa :), otsustasin proovida. Ei olnud üldse keeruline (noh ega antud tehnikas enam lihtsamat mustrit vist teha ei saagi). Varjukudumisest on Vivian Hoxbro kirjutanud raamatu Shadow knitting, tasuta mustreid võib leida siit.

Kaks poolikut kampsunit

2006-02-26T09:32:00.000+02:00

Nädalavahetusel lootsin valmis saada mõlemad poolikud kampsunid. Kahjuks see siiski ei õnnestu. Reedel sain läbi hüpata Abakhanist, kust tahtsin osta Vogue Knittingu kampsuni jaoks paela ja "olümpiakampsuni" jaoks nööpe, kuid õiget värvi paela (see helesinine, mille ostsin, on liiga silmatorkav) ega nööpe ma sealt ei saanud. Seega lükkuvad mõlema lõplikud valmimised edasi, kuni ma Kangasse ja Nööpi jõuan.

Rohelise kampsuni muster on pärit ajakirjast Sandra Nr 02 (February 2006). Lõngaks oli tumeroheline sametlõng (ostetud second handist).

Puhkus Viljandis

2006-02-13T10:50:00.000+02:00

Järjekordne "puhkusenädal" Viljandis on taaskord läbi saanud. Aga noh, mis puhkust seal ikka nii väga, kui enamuse ajast kõik nohused-köhased on :( Paar korda saime ikka talvemõnusid ka nautida, aga enamuse ajast kopitasime toas.

Käsitööküljest oli Viljandis käimine muidugi jälle väga saagirikas :) Üks minu ema sõbranna oli oma ema käsitööajakirjade (põhiliselt Soome ajakirjad), mustrilehtede (nii eestikeelsete ajakirjade Nõukogude Naine ja Kõigile vahelt, kui ka saksakeelsed) ja lõngade kogu mulle toonud. Enamus ajakirju ja lõngad jätsin esialgu Viljandisse, sest mul tõesti ei ole neid kuskile panna. Praegu veel eriti, kus tütar järjest aktiivsemalt ringi roomab ja igale poole jõuab ja kõike näpib :) Nüüd on mul mõningaid ajakirju (eriti Käsitöö albumeid) topelt - kunagi saan neid ehk millegi mul puuduoleva vastu vahetada. Ka antikvariaadist astusin läbi ja nagu ikka, leidsin sealt mõned Käsitöö albumid, mis mul puudu olid. See täieliku kogu kokku saamine on kohe nagu kinnisideeks mul muutunud :)
Ühele ema töökaaslasele heegeldasin romantilise lilledega mütsi. Peas meenutas see sellist 30-ndate aastate mütsi, minu arust täitsa armas :), aga uus omanik arvas, et talle kahjuks selline ikka ei sobi ja tegin siis alumise serva väiksemaks ja sirgemaks. Siit moraal mütsitellijatele - kootud mütsi järgi heegeldatud müts ei tule samasugune :) Kootud kude käitub ja hoiab hoopis teisiti, kui heegelpind.
Ja selle Vogue kampsuni sain ka tegelikult valmis, vaja veel ainult viimistleda. Kui see tehtud, siis näitan pilti ka.

Küünlakuu

2006-02-03T12:25:00.000+02:00

Nii, nüüd on siis minu esimene kott sarjast 12 kotti ka valmis :) Teemaks oli seekord "Küünlakuu". Pikas võimalike tõlgenduste reas mainis keegi (vist Mann) Vabariigi aastapäeva - sealt see kott värviinspiratsiooni sai. Olen juba ammu tahtnud sellist poolringikujulist kotti heegeldada, kuid siiani polnud nagu põhjust (selge on, et mul endal pole selle kotiga kuskile minna, seega siiani ei tahtnud kotti lihtsalt tegemise pärast teha - nüüd, tänu Mannile, saab teha lihtsalt tegemise pärast :)) Sain jälle oma õmblusmasinat ka kasutada, õmblesin kotile voodri - esimest korda elus! Kui olin voodri välja lõiganud ja kokku õmmelnud, siis koti külge kinnitamisega olin ikka tükk aega täitsa jännis. Siinkohal suured tänud Jutupaunale, kes pani mind asja hoopis uues valguses nägema ja lõppkokkuvõttes ei olnudki asi nii hull, kui algul paistis. Ka sangade eest olen Jutupaunale tänu võlgu - kuskil Kullaketrajate foorumis soovitas ta kellelegi (kõlab nagu sarjast "naised saunas rääkisid", aga ma tõesti ei leidnud foorumist õiget kohta üles) erinevaid sangade tegemise võimalusi ja üks neist oli kinnissilmustega ringselt heegeldamine. Algul plaanisin kotile lukku, kuid kui kott oli kokku õmmeldud, tundus nööp parem mõte. Nööbi asendas aga hoopis seest täis topitud kootud pallike, mille kudumise õpetus on viimases Vogue Knitting´us. Ka oli mul alguses plaan kotile pärleid tikkida, kuid seekord jäi see plaan erinevatel põhjustel katki.

Üldiselt ma kotiga eriti rahule ei jää, aga eks järgmisel korral oskan seekordseid vigu vältida. Igatahes on tegemist väga toreda ettevõtmisega!!! ja järgmise koti mõte on mul juba täitsa olemas, ainult kuidas ma selle teostamisega hakkama saan, ei kujuta ette (märtsikuu teemaks on "Esimene...", mis tähendab, et tuleb õmmeldud kott, aga minu suhe õmblemisega on ju teada ;))

Uus kampsun tulekul

2006-02-02T09:40:00.000+02:00

Mõtlesin, mis ma mõtlesin - välja mõtlesin :) Et siis millist kampsunit ma kuduma hakkan. Krentu kudus endale Vogue Knittingu järgi kampsuni ja see meeldis mulle sedavõrd, et otsustasin sellise endalegi teha. Kusjuures originaal mulle nagu eriti silma ei jäänud, ma ei tea, mis Krentu kampsuni nii kenaks tegi, et isegi sellist tahtma hakkasin :) Kuna lõng on peenem ja vardad ka, siis natuke pidin mustrit kohendama. Ainuke jama on nüüd see, et ma hakkasingi seda kohe ka kuduma ja nii ei saa seda Elsa maaletoodud kuduolümpial kasutada. Pean vist siis ruttu selle kampsuni valmis tegema ja olümpiaks uue projekti otsima. Õnneks aega natuke veel on. Samas, ega ei pea siis ju kohe esimesel olümpial maratoni jooksma, võib ju ka 100 m jooksus osaleda.

EDIT: Näe, puhta sassi kamminud, mul mõtted juba suveolümpial vist :D Maratoni asemel saab hoopi sprindi valida!

Rohkem papusid

2006-01-30T09:26:00.000+02:00

Huvitav, kuidas ma omaarust koguaeg midagi teen ja midagi saab ikka valmis ka, aga ette näidata eriti midagi ei ole :)
Juba jupp aega tagasi sain tegelikult valmis uued papud. Ühed on kootud ja teised heegeldatud. Papude juurde pöördun ma tagasi ikka ja jälle millegipärast, kuigi oma lastel neid nagu vaja pole - poeg lihtsalt papu east juba väljas ja tütrel papud olemas, ega siis igaks päevaks uusi pole vaja ja varsti hakkab ta ju käima :P. Hea küll, tütrele võibolla ühed veel teen :) Aga jah, kui käsitöö tegemise hoog mind pärast poja sündi uue hooga haaras, siis esimesed asjad, mis ma pojale tegin, olid just papud ja nüüd olen ma neid teinud igasuguseid, küll kudunud, küll heegeldanud. Kusjuures, mulle just praegu turgatas pähe, et neid esimesi, millest kõik alguse sai, ma polegi pildistanud - parandan kohe selle vea :) Siin need on, koos kinnastega :)

Ja pilt ka rohelisest lillesallist, mis ammu valmis.

Järgnevatel päevadel tegelen "küünlakuu" kotiga, millele on vaja vooder sisse õmmelda ja valmistun kuduolümpiaks - ma ei ole veel 100 % kindel, et ametlikult osalen, aga vaatame, võibolla õnnestub. Tegelikult oleks väga väga uut kampsunit vaja :)

Ema kingitused

2006-01-27T11:13:00.000+02:00

Kuna ema sünnipäev on nüüd möödas ja kingitused tal käes, siis võin neid nüüd siingi näidata.

Esiteks heegeldasin emale ühe ilusa lillesalli. Lõngaks oli Merino Soft, hästi mõnus ja pehme lõng, heegelnõel nr 3. Mustri leidsin ajakirjast Die kleine Diana Nr 1 (Januar 2006). Tänaseks olen jõudnud valmis juba ka teise samasuguse salli, ainult rohelise, näis kas jätan endale või mitte.

Teiseks kudusin emale sokid, mustriks võtsin ristikirja Aino Praakli raamatust Kirikindad I (rist pidavat olema eesti rahvakunsti igivana sümbol, mis peegeldab maailma jõudude keskpunkti ja kaitseb vaenulike jõudude eest).

Sall poole tunniga

2006-01-23T21:34:00.000+02:00

Eile õhtul vaatasin oma poolikuid töid ja ei suutnud valida, mille tegemist jätkata. Võtsin siis uue lõngakera ja alustasin uut asja - salli, mustri järgi, mida olin päeva jooksul kuskil näinud. Lõngaks Maali ja heegelnõel nr 12 ning poole tunniga oligi sall valmis :) Õpetuse panin üles oma käsitöölehele.

Ühisüritus - 12 kotti!

2006-01-18T10:18:00.000+02:00

Panen siis minagi oma blogisse ühe väga toreda ürituse reklaami üles - nimelt kutsub Mann kõiki kotte tegema! Kas ma just 12 kotti jõuan või oskan valmis teha, aga ma väga püüan. Ehk tulevad esimest kotti tehes head mõtted ka järgmiste tegemiseks.

Narmastega kindad

2006-01-12T14:40:00.000+02:00

Kullaketrajate foorumis õpetas mio narmaste kudumist (ikka kohe puust ja punaselt ehket läbi video) ja kuna mul oli just mõte teha pojale labakud, siis see õpetus kulus igati marjaks ära. Kuigi ma kartsin, et see kudumine on väga keeruline, ei olnud see seda üldse, ainult natuke nõudis harjutamist/harjumist. Tavaliselt tehakse narmad teist värvi lõngaga ja kinda paremale poolele jäävad sellest täpid, kuid mulle meeldis mõte teha kinnas ühevärviline. Erinevalt õpetusest kudusin ühe lõngaga (ühe keraga) ja tegin narmad üle ühe silmuse, kahe narmarea vahele kudusin 2 rida parempidi. Lisaks tegin teisiti selle, et kootud '"narmasilmuse" kudusin kohe läbi (algul kui proovisin, tegin läbikudumise järgmisel real, aga ma suutsin narmad lahti kiskuda ja nii tundus parem mõte nad kohe läbi kududa ja nii fikseerida - nagu Rignes Mustikas õpetas). Mina olen kinnastega väga rahul, näis kas poeg ka, kui ta nad õue kätte paneb. Kuigi eile nimetas ta neid "autokinnasteks", st et lubas nad kätte panna ainult siis, kui autoga sõitma läheme, et õues möllamiseks on need tema jaoks vist liiga viisakad :)

Ja kardinast said padjakatted

2006-01-09T11:05:00.000+02:00

Minu esimene õmblustöö päris oma õmblusmasinaga sai nüüd siis valmis - vanast kardinast said padjakatted. Ega seal muidugi põhimõtteliselt midagi keerulist ei olnud, mõned sirged õmblused, aga auto oleks sellise pedaalijõnksutamise peale igatahes välja surnud. Ma loodan, et see on harjutamise asi ja et ma selle kunagi ikka selgeks saan. Nagu autojuhtimisegi. Kuigi on siililegi selge, et niikaua kuni mina autoga ei liikle, on teedel ohutum ;)

Poja uus müts

2006-01-06T10:06:00.000+02:00

Poja uus sallkraega müts on valmis.

Kuna hetkel on mul selline suht "loominguline kriis" - mõtted küll käivad, et peaks endale mõne kampsuni kuduma üle mitme aasta, aga konkreetset mõtet nagu veel pole, siis sel nädalavahetusel teen lõpuks tõsisemat tutvust oma õmblusmasinaga. Keegi kirjutas, et Abakhanis olla allahindlused, peaks siis vaatama minema ja endale mingeid kangaid ostma. Mul pole küll veel õrna aimugi, milliseid. Või mida ma üldse õmmelda tahaks. Äkki teeks diivanipatjadele uued katted? Need heegeldatud katted on neil ümber olnud juba ikka üle 5 aasta :O Peab mõtlema. Homseni on veel natuke aega ;)